Eesti majanduse päästevariant

Kõigepealt mõned huvitavad faktid:
Eelmisel aastal tuli Eestisse keskmiselt 3 miljardit krooni kuus laenuraha. Kui arvestada, et Eestis on ümmarguselt pool miljonit töötavat inimest kelle keskmine palk oli eelmisel aastal kuskil 10-13 000 kr, siis tähendab see seda, et iga kuu võeti umbes poole palgafondi jagu laenu.
Sellel aastal on laenamise tempo langenud 1-le miljardile kuus. Kokku oleme eluaseme ja tarbimislaenude tõttu võlgu umbes 110 miljardit krooni.

Aga see ainult taustaks. Parem pakun välja mõtte, et kuidas edasi.
On väga ebatõenäoline, et me suudaksime Eestisse lähimatel aastatel luua väga suuri teadus ja arenduskeskuseid. Meil ei ole selleks ei organisatsioone ega ka inimesi. Seega võiksime võtta enda suunaks teistes riikides olevates teaduskeskustes ja firmades väljatöötatud toodete, metoodikate, avastuste ja tehniliste lahenduste paindliku implementeerimise. Ehk mitte Sony vaid Panasonicu strateegia. (Teatavasti Panasonic on enda strateegiaks võtnud mitte olla esimene turul, aga tulla teisena ja teha hästi.) Kasutame ära enda väiksuse, paindlikkuse, avatud mõttemaailma.

Aga ka kopeerimine ei ole väga kerge ja selleks peab:
- Oskama keeli.
- Lugema välismaiste teadusasutuste ja ettevõtete saavutustest, ideedest ja tehnoloogiatest.
- Suhtlema.
- Katsetama julgelt uusi tehnoloogiaid.
Ka kopeerijaid.... isegi riikide tasemel on maailmas palju. Näiteks Lõuna-Korea, Hiina jpt. Nii, et lihtne ei ole, aga vähemalt kõvale keskmisele tasemele kopeerimisega ikka pääseb ning kindlasti on tulemus parem kui mitte ise avastades ja ka mitte teistelt teadmisi üle võttes.

Alusta näiteks sellest, et loe, mida Soome VTT-s uuritakse ja avastatakse (www.vtt.fi).

Comments

  1. Ega kõik see raha ei läinud eraisikutele.
    Laenavad ka firmad ja avalik sektor ja nende laenuvõime on oluliselt suurem kui eraisikutel.

    ReplyDelete
  2. Suures osas see raha jõudis ja jõuab ikkagi eraisikuteni - teede ehitajatele, majade ehitajatele, ehitusmaterjalide tootjatele. Majanduslikult nõmedamad muidugi on juhtumid kus ta suures osas eestlaste palkadesse ei jõua... autode ostmise puhul näiteks.

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Misconceptions regarding electric cars

2022 - The year of breakthrough of hybrid and remote work. The massive impact this will bring

How to move to Estonia Guide (for ICT consultants, specialists....but for others also)