Märt Ridala's thoughts

Kas on võimalik, et tarkvara arendamiseks piisab ainult inglise keele oskamisest? Ei peagi TTÜ-s 4 aastat õppima? Tundub, et jah. http://www.oracle.com/technology/getting-started/apex.html Teeme ML-s sellise lahenduse jaoks sobivaima komplekti: VMware server (KOHE), Oracle baas ja Oracle Application Express. Saad kohe oma serveri, kuhu teed kohe oma rakenduse ja hakkad kasutama. Ei peagi tarkvara arendajat palkama! Hind serveri eest kõigest alates 2000 kr/k

Käisime eelmise nädala Roomas. Oli väga huvitav reis! Palju muuseume ja vaatamisväärsusi. Kindlasti tasub lähemalt tutvuda vana Rooma ajalooga, miks ta tekkis ja miks ta lagunes. Itaalia muusika on hea, toit maitsev, inimesed toredad ja ilusad. :-) Hea oli ka tagasi tulla ja tegelikult on mul hea meel Eestis elada. Elu liigub siin edasi. IT, telekommunikatsioon ja elektrooniline (raha) asjaajamine toimib, uued majad kerkivad. Seal maksti isegi pensione veel postis ja sularahas. Grafitit ja sodi on meil ka vähem ja kodutute seas teeb külm talv oma karmid korrektiivid.

Jõudsin täna järeldusele, et valdav osa suurtest probleemidest IT süsteemide majutamisel tekib segastest või olematutest kokkulepetest kolmnurgas süsteemide haldaja (näiteks MicroLink), tarkvara arendaja, klient. Tavaliselt igaüks kolmest omab oma vaadet sellest, mida ta ise ja mida teised pooled peavad tegema. Eri osapoolte vaated vastutuse osas kahjuks tihti ei kata kogu vajalikku ja jäävad hallid alad, segadus, probleemide ping-pong ning kasutaja jaoks aeglane süsteem. Täna tegelesin viie taolise süsteemi/juhtumiga. Kõige tavalisem on see, et puudu on üks teadlik "peakasutaja" kes tõmbaks kõik otsad kokku, kes hoolitseks selle eest, et kõik vajalikud tööd ja tegevused oleksid lepingute, vastutaja ja rahaga kaetud. Võib-olla on selle probleemi tekkimise põhjuseks liiga vähene selgitustöö tarkvara arenduse või majutuse müügihetkel? Lahendus sõltub tegelikult paljuski sellest milliste oskustega inimesi on konkreetsel juhtumil kasutada. Hea on kui kliendil on pädev peakasutaja...

Teha metsatulekahjude kustutamise ülemaailmne firma. Suurte sõjaväe transportlennukite, spetsialistide, spets tehnikaga. Turgu tundub peale Kreeka ja California suurpõlenguid olevat, hädaolukorras on rikkad riigid varmad ilmselt ka miljoneid maksma. Ilmselgelt oleks praegu mõistlik investeerida põllumajandusse - osta maad, metsa. Tänu nafta hinna tõusule (täna $90 barrel) arvan, et etanool muutub bensiinist odavamaks järgmise aasta jooksul. See toob omakorda kaasa tohutu vajaduse rapsi, kartuli, vilja jms. etanooli toorme järgi, mis omakorda viib maa, põllud ja sinna juurde kuuluva väga hinda. Söök läheb kalliks, autod hakkavad konkureerima toidu osas inimesega. Lugesin, et ühe auto toitmiseks on vaja sama palju maad kui 7 inimese toitmiseks. Plussina väheneb CO2 emissioon, miinusena tähendab see katastroofi maailma vaesematele. Toidu asemel hakatakse tegema etanooli ja kellel kalli toidu jaoks raha pole, see sureb nälga. Autoga sõitmisest ei loobuta. Esimesed märgid on juba õhus. Piim...

Nagu oled isegi märganud on meil ebanormaalselt soe detsember. Ühe positiivse poolena kaasneb sellega võimalus käia tööl rattaga. Rattaga tööl käimine on tore, sest: 1. Tööle jõudes on sportlikult positiivne enesetunne ja sa ei ole närvis teiste (lollakate, kihutajate, aeglaste..) kaasliiklejate peale. 2. Sa meeldid teistele, sest oled sportliku figuuri ja positiivse ellusuhtumisega. 3. Võid südametunnistuse piinadeta süüa saiakesi ja shokolaadi. 4. Kui arvestada, et autosõidu kilomeeter maksab kuskil 1,5 kr, siis mina säästan nädalaga oma 100 kr. See panus jääb ka globaalsesse soojenemisse, Tallinna õhu rikkumisse ja nafta ära kulutamisele andmata. Mina käin rattaga ja oma üllatuseks kohtan igal pimedal (tihti ka tuulisel ja vihmasel) tööle/kojusõidul mitmeid mõttekaaslasi. :-)

Aksioom: Inimene teeb oma kodu aias või talus paremini ja rohkem tööd kui kolhoosipõllul. Kui sama mõtet üle kanda tänapäeva kontorisse, siis peaks olema nii, et inimesed töötavad paremini kui nad saavad luua oma asja, töötada oma tiimis ja üksi või koos midagi uut üles ehitada ja luua. Olgugi, et organisatsioon võib kuuluda kellelegi teisele, siis see oma valdkonna üle omatav omaniku tunne või oma meeskonna ühise asja ajamise tunne on väga tähtsad motivaatorid. Tehes struktuurimuudatust organisatsioonides kus on kümneid või enamaid töötajaid on suur oht, et üks, mõni või halvemal juhul kõik tiimid kaotavad ühise asja ajamise tunde. Tekib tunne, et nende ühine asi seati mingiks teiseks prioriteediks või nende üles ehitatud valdkond anti teistele või suisa hävitati. ...Ja see ongi hetk kus motiveeritud töötajast saab palgatööline, keda huvitavad palgatingimused ja ületunnitasu.