Pilveraal.ee

3 Estonian IT innovations from December

2012-01-06T23:11:00.000+02:00

E-services are among the most important sources of economical efficiency. In Estonia 3 small, but innovative e-steps were taken in December. Here is a small summary of them.

Firstly of course the population and housing census! The census will take place between 31.12.2011-31.03.2012 and hopefully all the inhabitants and housing of Estonia will be counted. During January it is possible to participate on the E-census and "count" your family and household through the Internet. This is of course much more efficient than having the interviewer visiting your home. By now over 190 000 people have been enumerated. That is approximately 13,5% of the population. The goal is to count more than half of the population over internet. One can follow the status of the census (and count yourself if you are an inhabitant of Estonia) here http://www.stat.ee/phc2011.
I participated on the e-census and it worked fine. Although there were a lot of questions, I was happy that I could answer them over the Internet and did not have to find a suitable time for the interviewer to visit us and spend over 30 minutes interviewing us.

The second interesting e-innovation whose pilot started in December was the installation of payment terminals to police vehicles. So now if you get cought braking the trafic rules you can pay the fine at the police car. Well I do hope that you or I will never have to use that service, but still it is better to suffer your punishment without too much hassle. (Just as a remark for foreign readers - you cannot pay in cash to the police and the Estonian police really don't take bribes. It is better not to offer.)

Thirdly, the Estonian Forestry sector took a major step towards bigger efficiency and the active use of e-waybill system started. We at Elion are operating the service and the last months have been really busy with the integrations and contracts. Now the system is in use and hopefully will bring efficiency to the transportation of wood by making information available for the transport and timber companies.

Call for developers

2011-11-22T22:52:00.001+02:00

We in Elion are planning to develop a new SaaS service that will involve functionality like webmail, contacts etc. We are looking for a software developing company that would create the service. If you are interested then please let me know (mart.ridala@elion.ee) and I will give you more details.

The platform is LAMP. We prefer agile approach of development.

The project plan is:
- We will send the RFP out in the end of November
- Proposals should be ready 14.12
- Selection of the developer by the end of December
- Development of the first version January-April 2012.

Write me if you are interested!

Nationalism, religion, team spirit, the EU, business mergers

2011-11-20T18:53:00.001+02:00

This post was inspired by Henry Kissingers "On China", The European Union and the mergers of teams that I have been involved.

All through history armies fighting for a nation, religion, their homeland or their way of life have proved to be many times stronger than the armies of mercenaries. The same is true for team spirit in an organization. (Religious) belief in what we do and having a greater meaning in ones job surely helps to perform better. So creating team spirit, a vision, a mission, symbols, rituals and belief would be the right thing to do. Both for a team, a company, a nation or a state. Or would it?

On the other hand one could argue that if people were less religious and less nationalistic there would be less wars. Strangely enough most of the wars are fought over ideology and not over money or natural resources. War is a somewhat extreme example, but more cosmopolitan people and nations do get along better with each other. How this phenomena reflects to businesses is that more open minded companies build alliances easier, outsource better and are better in open innovation. So there are huge benefits in not building a strong team spirit. Not teaching the national anthem at schools, but teaching that all people are good and interesting. The pupils would be open minded, friendly and would .... never work long hours unless paid, because what would be the point of that?

One of the best illustrations of the problem is a merger. If two companies with strong identities and history are merged then the identities become a serious obstacle. People do not give up their beliefs easily and the emotional side of a merger is always difficult to handle. But imagine the magnitude of this problem when a merger of nations is needed! Like for example we currently need to do in Europe. This is because open markets->aligned tax policy->aligned policy->centralization of power.... and well... if you need motivated people under the new rule then you must build up a common team spirit. A European spirit!

I end this thought by some intrigueing questions:
- Do national football teams play better than club teams?
- In order to build up the European nation shouldn't we have a European basketball team? We could perhaps beat the USA?
- Is there any economical reason not to educate your children in English?

The ultimate employee and a citizen would be one whose passion about the company and state could be turned off and on and also switched from one to another. For example a person who was a purely atheist estonian believing in free phonecalls making the world better. Then had his passion switched off for a year. And finally switch himself to a church going Christian american believing that making money off the corporate market is a Gods gift that one should pursue with total determination.

The amazing speed of Facebook's development!

2011-10-03T23:40:00.000+03:00

In July I wrote a bold prediction that Google+ will soon be more popular than Facebook. I have been following the popularity contest ever since. According to Alexa last week about 3,1% of Internet users visited G+ and 43,4% visited Facebook. The number of G+ visitors has increased since it opened up to the public, but not very fast. The number of Facebook visitors has remained stabile.

But what I want to write about is the amazing speed of Facebook's reaction to Google+'s launch and how fast FB has built new functionality ever since! I have been working in different product development organizations and must say, that this speed is truly impressive for an organization with 2000+ employees like FB currently is. Probably most of the startup community don't understand my excitement, but I will illustrate the phenomena with some of the issues a big product development organization has to cope with:

Firstly, if you have a democratic organization with specialists who put their souls into their work, then all the employees have a very passionate opinion. Agreeing on what and how to do gets slower and slower the more people you involve in the decision. So in the end it may take weeks or months to agree on a proposed change.
An authoritarian organization on the other hand can make changes fast. Such organizations however have other kind of problems as most skilled specialists don't like the "Maul halten und weiter dienen" culture and leave. We can be pretty sure that FB is not such an organization.

If you have 500 million daily users then shouldn't you do an analysis before doing even the smallest change in the user interface? FB most certainly did major changes in the interface and functionality. Did they do a study before starting to develop them? Well looking on how fast the changes were developed then I doubt that there was time for any analysis.
But if you skip user studies and don't implement objective decision methodology then who decides what and how you develop? The CEO? The engineer with the most authority? So here you also run to problem number one.

Then you have the development cycle and roadmaps. These are useful measures that are in place to ensure technical quality on and avoid key developers from burning out. Changing the plans is costly, takes management decisions and re-location of resources. Do you want the moments when a boss walks into the office and tells the hundreds of developers: "Drop everything you are working on and here is the new featurelist that we copied from Google+"? You get responses like:
- "Again?"
- "We just agreed on the plans last week?"
- "This is the third new strategy this month, maybe I'll just wait and do nothing until the next one?"

Then there are of course administrative constraints. For example if you need to suddenly triple your development budget for July and August then it might be a challenge.

But one thing always helps! A common "enemy", be it a competitor, a new big customer or the threat of bankrupcy. The mutual challenge always mobilizes the whole team to stand as one. Google+ most certainly is this one big enemy for FB.

Arctic15 enterpreneurs and the non-IT industries

2011-09-23T19:36:00.000+03:00

I had the privilege to attend the Arctic15 conference in Helsinki yesterday. It was a great event and I would like the organizers from Arctic Startup for organizing it and getting so many interesting presenters together. I think we have a great startup movement going on in the Nordic and Baltic region.

Looking at the finalists and presenters it seems to me that there is one important thing that the startup community should now focus on! It is time to take the next step. It is time to focus more on solutions that help the non-IT economy. Currently we have many startups creating economically rather irrelevant services like solutions for publishing posts on Twitter, LinkedIN and Facebook simultaneously, social networks running on other social networks, all kinds of games and so on. We should consider this as the training that has refined the skills of the specialists and now start serious work.

The real value IT can create is not in the IT or internet sector. It is in making the non-IT economy running in a modern and efficient way. How about a startup that would change the way how milk gets from the cow to the shop? Or a solution that organizes the global container logistics? Maybe something that helps to save 5% of some industries energy consumption? This is where serious effects and money can be made.

We have some experience in operating SaaS solutions for non-IT sector from the E-waybill and the Promoter Index service. Our experience shows that the startup methodologies for product development, organization management and marketing work. These are all great ways of working and managing product development.

On the other hand creating IT services for other industries is very inter-disciplinary – you have to know about the sector and business you are working on. This makes it really hard for the current startup folks. We just don’t know how other industries are run and we don’t know the people. Everybody knows who runs Facebook, but name the CEO of Nike, Danone, Pfizer or Mitsubishi for example?

What this inter-disciplinaryness also means is that “the other industry” is light-years behind the startup folks in their use of IT and Internet. There are still systems running on mainframes and many companies rely on Excel sheets as “their most important database”. Shared calendars would be an innovation for many SME-s.

To solve this inter-distciplinary problem we have to come together with the specialists from other fields of economy. An interesting example of breaking this barrier that I met on Arctic15 is Vendep Oy. They are offering software development for entrepreneurs for share in the business. This model does help the non-IT specialists to turn to IT and create an IT/Internet solution for the field they work in. When we were running the MicroLink Incubator we had a similar idea and that did bring many non-IT entrepreneurs with their ideas to our office.

It is time to take the next step in the Internet startup field and head on to making “the other” industries also modern and efficient! As an example Arctic15 was the first digital-native-friendly conference I ever visited! There was Wifi that really worked and power inlets for the laptops! A similar step to modern age needs to be done in other industries.

Positive economic news (from Estonia)

2011-09-14T23:53:00.000+03:00

The global economic situation has been gloomy in the last months and the newspapers are full of economic misery coming mostly from Greece and Italy. But things are not all bad! In Estonia we have had many great economic developments overall and especially in the IT and technology sector lately. Here is a list of some of them:

The Seedcamp event in London was overwhelmed by "the Estonian Maffia", with 4 out of 20 participants and 2 out of 3 winners coming from Estonia.

Fortumo, the mobile payment provider, was selected as the best Estonian company by Enteprise Estonia. This marks a significant shift of focus to young and innovative startups by the society and government.

The delegation from Brussels is looking for premises for the European IT agency in Tallinn. We hope to have many European IT specialists and decision makers moving to Tallinn. (Tallinn is a nice town with a pretty Old Town so why not.)

Flybe, Utair and Estonian Air have opened many new flightroutes to and from Tallinn. Copterline will start flying between Helsinki and Tallinn again offering commercial helicopter trips lasting less than 18 minutes. They also plan to start flying to St.Petersburg. That combined with Ryanair opening 8 routes from Tallinn is slowly, but surely making it easier to travel here and back.

A character called Viktor Kaasik was convicted for corruption proving again that Estonia has effective measures for fighting corruption.

Estonian annual industrial output growth (23%) was the biggest in EU (3,6%) in july. The production and exports of electricity grew 50%. The production of electricity from renewable sources increased 100% from 2009-2010.

The increase in Finnish alcohol tax and the mess with the major Latvian airline Air Baltic will surely increase the number of tourists both visiting Estonia or flying through Tallinn. :-)

How to solve the economic crisis

2011-08-29T18:14:00.000+03:00

The "economic crisis 2.0" is a popular theme in the media right now and most certainly this is something that everyone of us should be concerned about. Stockprices have been falling for months, GDP growth has slowed to zero, most western nations, businesses and households have debts that really cannot increase and China is fighting with inflation. The methods used to soften the "economic crisis 1.0" in 2008 cannot be used this time anymore. So what is the solution and what are the methods we can use this time?

The Reason
In order to find a solution for the crisis I would define the primary reason for it. It is a bit abstract, but nevertheless it is true. The reason any economic crisis is that the things we do and how we do them no longer maches the technological and social situation of the society. By this I mean the following:
- we overproduce some goods and services and underproduce others. This results in stores, businesses and factories being closed
- the skills of people and jobs desired do not match the needs of consumers. This results in unemployment.
For example the financial sector, that really does not create much value for the society, has grown unproportionally big and has to lay off thousands of employees now. On the other hand we could use a much bigger green energy sector that would produce the electricity needed after "Peak Oil" and German closure of nuclear powerplants.

The Solution
If you look at the abstract level then the solution for the crisis is actually easy. :-) Mostly because this crisis is caused by just the ordinary economic cycle and not by a natural or demografic shift like running out of oil, being hit by a meteorite, climate change or the population becoming too old. (Somoe of these will be the reasons for the next and much more serious economic crisis. Sorry for being pessimistic here. :-))
So the recipe to solve "the economic crisis 2.0" is that many of us must start to do something different or differently. We must reorganize the society a bit. But not much, probably just about 5-10%. :-) Some of us must change what we do, take a job on another field for example. Most of us should do our work more efficiently, work more or consume less. If enough people make change in their lives then the national economics will go to surplus again and the Western economies would be able to start paying back the debt to China.

The IT
...and here is where IT steps in. Information Technology has been the enabler for more than 50% of economic growth in the last 20 years and there is much more to gain from IT. Today the processes inside an organization are more or less supported by IT and the efficiency gains from implementing new IT systems is moderate (but they are there). The real "undiscovered territory" lies in the area of inter-organization information exchange. There are very little systems that support processes involving many organizations. Amadeus and IATA airline ticket booking systems can be described as an example here.

The brakes
The faster we reorganize the better. The faster "economic crisis 2.0" changes to "economic growth x.0" the better for all of us. But there are phenomenons that are making the necessary shift slower and agonizing:
- The mindset of people and the desire to continue doing the same thing, the same way and hoping to earn more by doing so. (...and this includes the financial innovators whose algorithmic trading can be blamed as being one of the reasons for economic crisis 1.0)
- Labour laws and trade unions who support the status quo and do not allow the necessary employment market changes to happen

and on the IT field:
- Exaggerated fears on data security. Data security analysis can close any IT initiative. One can always find a 0,00001% probability of a break in and close down a project that might bring 0,001% GDP growth.
- Lack of leaders and leading organizations who would build inter-company IT systems. These are difficult projects that might need even 5+ years of investing.

So lets get rid of these breakes, re-organize and change the crisis to a growth period..... until the 3.0.

The "operating service" makes it easy for associations and foundations to create an e-service

2011-08-27T22:47:00.001+03:00

The operating service is a totally new level of IT management service on the Baltic markets. Services more or less similar to this have been offered in the Scandinavian and Western markets, but in the Baltics Elion is one of the few companies capable of offering such a service. Elion is operating the E-waybill system for the Forest and Wood Industries Association. The E-waybill system is a huge innovation for timber logistics. But we can say that the way we set up the IT management model is almost as innovative.

Here is a small video presentation describing the differences between traditional hosting and the operating service. I will be giving a longer version of this presentation on 31.08 at the conference organized by the Estonian business newspaper Äripäev.

IT providers and startups: Promote your country, city, company or service

2011-08-20T17:47:00.002+03:00

If you have interesting and innovative news or analysis about IT trends, startups, enterpreneurship support programs from your country, city or company then I would be most happy to promote them on Pilveraal.ee. It would be interesting for other readers to know what is happening in the IT field in Romania, Hungary, Vilnius etc. and what kind of new IT, mobile or SaaS (Software as a Service) services will be conquering the world next.

In order to do so just send me an e-mail: mart.ridala@pilveraal.ee

Garage48 series - "just fun" becoming a movement

2011-08-18T00:56:00.000+03:00

The Garage48 series of events is a very interesting phenomenon!
The idea of a Garage48 event is to gather different teams in one facility and let them develop an IT or a mobile service in 48 hours. The series originated from Estonia but has gone really global with next events planned in Tartu, Nairobi and Kampala. According to the business newspaper E24 the founders of Garage48 receive constantly invitations from all around the world to organize events in their city.

We in Elion are sponsoring Garage48 and will open our platforms to the events so that the teams can develop new services for example for our digital TV subscribers. We find this is a great way to implement open-innovation and co-operate with people outside the company.

As a great fan of startups and open innovation I can surely recommend Garage48 as a co-operation partner to established IT service providers and telecoms. This is one of the best ways to find ideas for new services and new business. So if you need new young enterpreneurs to help you discover new IT or mobile business then contact the Garage48 organizers!

Pilveraal poll shows: Android will rise and Windows Mobile has no chance

2011-08-15T00:02:00.000+03:00

The poll on Pilveraal on mobile platforms closed and the results are clear:
85% of the voters think that Android will rise. Only 14% think Android will fall. 35% think that Windows Mobile will fall and none think it will rise. Regarding iOS the results are more uncertain with 35% voting for rise and 14% voting for fall.

Our predictions about the domination of platforms is more or less a self-fulfilling prophesy as we choose and promote platforms that we think will be dominant and abandon platforms that we think are without a future. Can we therefore predict that:
- Android's position on the smartphone market will be similar to Windows's position on the PC market
- iOS-s position will be similar to MacOS's and
- Windows Mobile will enjoy the same position on the smartphone market as Linux does on the PC market?

Amazon AWS and MS BPOS Ireland outage

2011-08-08T19:09:00.001+03:00

Amazon AWS and Microsoft BPOS are experiencing major downtime on their Ireland sites. By now it is almost over and most of the service is up and running again according to the status report you can see here: AWS Service Health Dashboard. The reason to this outage was a lightning strike hiting a transformer. I have been in the IT services, datacenter and hosting business well over 10 years and my experience is:

- If you are an IT service provider and have an incident then the most important thing is to inform your customers. Sometimes it is even more important to focus on communication than to fixing the problem.

- By moving servers to hosting providers, centralized datacenters and even to the cloud-provider we concentrate risk and if something major goes wrong then more systems are affected. But this does not mean that moving to hosting or cloud provider means more downtime. Actually the opposite is true. The difference is that if Amazon or my employer Elion for example has an outage then it is all big news and everybody talks about it. If a mailserver of a company with 100 employees is down for 10 days every quarter then this will never make it to the headlines of newspapers.

By the way, does this incident reveal that Amazon and Microsoft host AWS and BPOS in the same datacenter facility? :-)

The rise and fall of mobile platforms

2011-08-06T00:38:00.000+03:00

There is a new poll up on Pilveraal about the rise and fall of mobile platforms. Please choose the options you think will happen by 2014! Will Android's popularity rise or fall? Will Windows come and beat the current dominants?

This is a self-fulfilling prophecy. If the majority of people think that some platform will rise in popularity then they prefer this platform when buying a new mobile and recommending a new phone to their friends. This in turn increases the popularity of the platform.
The same is true for the opposite of course.

IT education is getting more popular in Estonia

2011-08-05T00:00:00.000+03:00

As E24 wrote in their recent article the number of applicants to the IT College rose significantly this year. The average number of candidates applying to one free scholarship was 3,96 last year rose to 5,35 this year even the number of free scholarships was risen by 10 places. The number of applications has risen to 207 from 60 in the year 2007.

According to IT colleges marketing director Sigrid Tammiste the main reason for increasing number of applications is the personal and direct marketing programs that IT college ran this year. The overall practical approach in their programs and the media coverage about the lack of IT specialists have also supported the popularity of IT education in Estonia.

I also did my small part and took part in the campaign of promoting IT education. I talked about the perspective of learning IT to high-school students. As a presenter I must say it was a very interesting and really challenging! The public was quite different from the one you have on seminars and conferences. Imagine the most monotonous and un-excited voice you have ever heard answering you "I will not go to learn IT.... because.... I don't know.... well because..... it is not interesting." after you have given a 15 minute agitation speech. :-) But as the results show, the campaign was useful and I am sure we did help high-school students choose IT. I would do it again next year as I strongly believe that IT and engineering overall is a very useful education.

E-mail marketing solutions

2011-08-04T13:57:00.000+03:00

In Elion we offer e-mail and homepage hosting service to business customers. From time to time we get inquiries from our customers who want to do e-mail marketing. Could you recommend what e-mail marketing tools are good in your opinion? Are there any Baltic or Nordic solutions for that? Any freeware solutions?

For Pilveraal.ee newsletter I use GetResponse’s free and limited version. In my opinion GetResponse is good. There is an easily configurable form for registering e-mail addresses, the user experience is OK and there is a lot of newsletter statistics available. The only problem with GetResponse is their high price. I as a blogger would be ready to pay about 10,well maybe even 15-20 euros/year. $98 per year with maximum 250 subscribers is at least 4 times too much in my opinion.

Using social media in customer service

2011-08-03T10:20:00.000+03:00

I am moderating the European innovation agencies taskforce analyzing the use of e-portals in the agencies. (Innovation agencies are for example Tekes-Finland, Enterprise Estonia, Vinnova-Sweden, Research Council of Norway)

One thing we analyzed in our work was the use of social media as a tool to interact with customers. The issues and results we encountered are general and relevant to all organizations so I hope you find this short summary useful.

The first thing to decide is what the organization wants to do with social media. There are four levels:
- Not to use social media
- "One way" communication
- Gathering feedback
- Two way communication and customer service.
I would argue based on the Estonian market that government institutions and innovation agencies are leading the way here. If for example the Estonian Police has a Facebook page to discuss general traffic and security issues then most businesses use social media primarily for marketing purposes only. There are only some companies who publish relevant information on social media, discuss, gather feedback and serve customers on Facebook for example. (My employer Elion among them. :-)) This situation is probably due to change, but as getting to level 4 means costs in the customer service department it will take some time. After all this would mean that someone must justify a budget for a specialist "spending time on Facebook". A challenge indeed!
By the way there are tools that can monitor socialmedia and internet and alert you if someone mentions your organization somewhere. This makes it possible to react and manage the discussions.

The second thing we analyzed was the tools and networks in use. In Western-Europe it seems that the global social tools - Facebook, Twitter, Youtube, LinkedIN - dominate. There is little room for local social networks.

The third thing an organization must decide is how much effort to put into social media: is it a hobby for some specialists or managers, whether to hire an editor or make interacting in social media someones role. Should an organization try to set up its own social network? I am sure that in the next five years there will be social media departments in all mid-size and big organizations.

An interesting challenge in using social media is how to get your employees actively involved. "How you make a programmer write a blog post?" The problem is that if you hire an editor or a social media specialist then they are not specialists in the services the organization offers and therefore cannot discuss about it.
But there are possibilities to solve this issue. The first thing to do is to communicate that "promoting the company on Google+ or Facebook is work and it is OK to do it on work time." The second thing to do is to find interesting topics for the employees to write about and if you have people who are excited about Java technology then they could discuss in the Java web-communities.
Many innovation organizations that we interviewed did not have this problem at all and surely this depends on the people working in the organization. Being humble is not a virtue anymore?! :-)

Related to the previous is the issue on whether the organization should have rules on what and how people can write publicly. There have been some cases where customer service personnel call the customers names on Facebook and get fired due to that. This kind of behavious should be prohibited of course. On the other hand if you create policies on what and how people can write about then you turn "exciting discussing" into "hard and boring work" and lose the initiative of people.
The practice in innovation agencies is that people are trusted and there are only some minor guidelines on what and how to write. I think this is a good idea in all organizations.

What would you want your service providers to do on social media?

Google+ or Facebook

2011-08-01T20:27:00.000+03:00

The small poll that on Pilveraal.ee shows that:
- 49% of readers think that the number of Google+ visitors will exceed the number of Facebook visitors in 2011 or 2012.
- 14% think that it will happen in 2013-2014
- and 35% think Facebook will remain more popular.

The current situation according to Alexa.com is that 1,46% of internet users visit plus.google.com and 44% visit Facebook.

I visit both of them on daily bases. How about you?

IT Development centers in Estonia

2011-07-31T20:31:00.000+03:00

In 2012 the EU IT agency will open its office in Tallinn. This is a great achievement for the Estonian government and IT sector. Besides the EU IT agency Estonia currently hosts the following IT development centers:
- Skype
- Playtech - the biggest developer of online casinos is located in Tartu
- NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence

As always there are plusses and minuses to being a host country for something. The negative side that I have heard especially in the start-up community is that the development centers pull away potential IT enterpreneurs. "Why work in a risky start-up if you can get a good salary working for a development center?" is the argument one might hear. This negative side-effect was demonstrated in Lithuania where Barclay's Bank founded their IT sector and caused a significant salary increase in the IT sector.

Though the argument of pulling away good specialists is valid the positive effects are much, much bigger:
Firstly of course the economical effects through income and taxes.

Secondly it is important to note that such development centers hold an important educational role in the society. The know-how and know-who of people working in development centers is an important asset for the society. Afterall you will be a much better IT enterpreneur if you know business people in London and Silicon Valley and good developers in Russia, Belarus and India.

Thirdly every development center creates the effect the economists call the cluster effect. They create the possibility and need to build the overall infrastructure to support them and this in turn makes it easier for other development centers to locate here. By "infrastructure" for IT development centers I mean things like:
- Airlines flying here often.
- Possibility to educate the children for the specialists relocating here in English. In Estonia this is possible in the following schools.
- The overall knowledge of English and open-mindedness of the people.
- English in public office web-sites, tax-formulas etc.
- Educated workforce and vice versa - a reason for the students to choose IT education

So the benefits of having another development center located in Estonia are huge for the whole nation and the IT sector.

..and as a final side-note from a different area: We should move as much technology manufacturing industry back to Europe from China as possible as now the cluster effect is happening there not in Europe. Othervise we will lose the skills and infrastructure and marginalize. Fortunately the electronics manufacturing sector lead mainly by Ericsson and Elcoteq is also growing rapidly in Estonia.

Who am I

2011-07-31T19:36:00.001+03:00

My name is Märt Ridala and I am the blogger behind Pilveraal (cloud-computer in estonian). In Pilveraal I write about IT and innovation. I will have some estonian perspective to it, but most IT trends are more or less global.

Here is a short introduction of who I am. I have been working in the IT sector for more than 15 years in the biggest Estonian IT service providers MicroLink and Elion (part of TeliaSonera group). Currently I hold the position of SaaS development manager in Elion.

During my career I have done and am currently doing the following interesting things:
- Managed and merged a team of over 50 system administrators
- Helped to create and launch and now run the Promoter Index service.
- Helped to start the Estonian ICT democenter. I also occassionnaly host guests there.
- Run the MicroLink Incubator open-innovation program
- Help to start the E-waybill system for the Estonian Forestry sector.
- Moderate the European Innovation Agencies IT analysis task force for TAFTIE
- ...and also manage teams of different sizes, lead tens of projects, present on seminars, write articles and many-many other things.

I have BA degree on computer sciences and MBA from Tallinn Technical University.

My contacts are:
mart.ridala@pilveraal.ee
Skype: mridala
Facebook: http://www.facebook.com/mridala
LinkedIN: http://www.linkedin.com/pub/dir/M%C3%A4rt/Ridala

Pilveraal continues in English

2011-07-30T21:33:00.001+03:00

Pilveraal will continue from now on in English. I will continue to cover IT innovation and software as a service trends and discussions .... giving it a small Estonian perspective.

If you are an IT service or Software as a Service provider and you do something interesting and innovative I will be happy to cover your news and views in Pilveraal! Don't hesitate to contact me via e-mail: mart.ridala@pilveraal.ee.
Maybe we can find co-operation possibilities between you and our Elion (part of TeliaSonera group) SaaS services.

Uute toodete ja teenuste loomine ning metafoorid

2011-07-26T00:48:00.000+03:00

Mul on olnud au osaleda mitmes toodete ja teenuste strateegia loomise protsessis. Osad neist on olnud tulemuslikumad, osad vähem-tulemuslikumad. Kõik nad on olnud õpetlikud ja päris rasked. Järgnevalt jagaksin seda, mida mina neist õppisin.

Väikseks sissejuhatuseks tooksin paar huvitavat seisukohta mida uue äri käivitamise kohta on öeldud:
Raoul Üksvärava teooria järgi on uue äri käivitamine teadlik ja juhitav protsess, mis koosneb järgmistest etappidest:
1. Kavandamine
2. Organiseerimine
3. Mehitamine
4. Siirmine
5. Kooskõlastamine
6. Suhtlemine
7. Otsustamine
8. Eestvedamine
9. Kontrollimine

Ilja Laurs (Baltikumi ühe edukaima IKT äri - GetJar - looja) on öelnud:
Kui ma õppisin ülikoolis, siis arvasin, et uue äri loomine on nagu male - õigeid käike tehes saavutad edu.
Kui ma alustasin oma ettevõttega, siis leidsin, et päris male ta ei ole, et on nagu pokker - õigeid käike tuleb teada, aga palju sõltub ka õnnest.
Nüüd olen veendunud, et uue äri loomine on nagu rulett....

Mina kirjeldaksin uute teenuste ja toodete loomist järgnevalt. Uue äri käivitamine on nagu merel kala püüdmine purjelaevaga. Mängus on palju õnne ja juhust, kuid hea saagi toovad koju need kellel on head püügiriistad, suur kogemus ja hea meeskond. Püügiriistadesse ja teadmistesse panustamine tasub ennast varem või hiljem ära. Kuivtreening ei aita eriti kaugele, tuleb proovida, teha ja õppida.

Minule väga meeldib Aivar Halleri poolt levitatav tõde, et "Ettevõtte põhiprotsess on inimeste areng". See sobib väga hästi kokku teenuste arendamisega - panusta inimestesse ja nad loovad häid teenuseid.

Väga targad sõnad on öelnud ka üks maailma parimaid golfimängijaid Arnold Palmer: "It's a funny thing, the more I practice the luckier I get" Sellele tasub mõelda kui keegi väidab, et Bill Gates-l, Mark Zuckerberg-l, Larry Page-l või Sergey Brin-l oli lihtsalt õnne olla õigel ajal õiges kohas ja tänu sellele õnnestus neil luua Microsoft, Facebook, Google.

Küsimus: Millal Google+ külastatavus ületab Facebooki?

2011-07-21T10:04:00.000+03:00

Kas teadsid, et:
Kui sinu sõber laeb Facebook-i uue foto (näiteks reedesest peost ööklubis) ja "tag-b" sind selle foto külge, siis.... läheb see foto ka kõigi sinu sõprade (sh. töökaaslaste, ülemuste ja äripartnerite) seinale üles.
Ühest küljest on muidugi põnev avastada, et ülemus, klient ja äripartner on ka mitmekülgse eraeluga inimesed, teisalt ei ole aga eelpool kirjeldatud isikuandmete avalikustamise ahel absoluutselt korrektne.

Tänaseks nädala jagu Google+ kasutanuna väidan, et Google+-s on tänu kontaktide suhtlusringidesse jagamisele võimalik palju paremini korraldada info jagamist ja lugemist. Oma suguvõsa asju saad arutada sugulastega, klassikokkutulekut korraldada klassikaaslastega, energeetika ning majanduse probleeme arutada nende valdkondade huvilistega.

Seega on enam kui tõenäoline, et Google+ külastatavus asub väga kiiresti Facebook-i kannale. Palun avalda julgelt blogi paremal üleval nurgas oleva küsitluse abil arvamust, et millal see võiks juhtuda! Mina olen nagu alati ajast ees ja arvan, et see juhtub juba aastal 2011.

Tänane külastatavus Alexa.com andmetel:
- Facebooki külastab 43,7% interneti kasutajatest
- Google+-i külastab 1,88%-i Google.com-i külastajatest keda on 51% kogu interneti kasutajaskonnast ehk siis 0,0188x0,51=0,96%

Kui Google+ teeb Facebook-le sama mis Google.com tegi Yahoole, siis:
- See on hea, sest näitab, et klientide arvamusest ja privaatsusest võiks hoolida.
- See on hea, sest toob uue hea teenuse turule.
- See on halb, sest Google monopoolsus ja võimsus kasvab veelgi suuremaks.

Luban, et jälgin Google+ kasutatavust ka Pilveraali blogis edasi.

E-teenuste suur väljakutse – autentimine

2011-07-13T21:12:00.000+03:00

Mul on hea võimalus juhtida Euroopa innovatsiooniagentuuride liidu TAFTIE töörühma, mis kaardistab erinevate Euroopa riikide innovatsiooniagentuuride e-lahendusi. TAFTIE eesistujaks on sellel aastal Eesti innovatsiooniagentuur EAS kes ka selle töörühma kokku kutsus.

Kuna töö üheks peamiseks eesmärgiks on e-teenustega seotud väljakutsete kaardistamine, siis annab see hea võimaluse eri riikide e-teenustega seotud probleemide ja nende lahenduste võrdlemiseks.

Üks suurimaid takistusi e-lahenduste efektiivsel kasutamisel on paljude riikide puhul autentimine. Siinkohal tuleb olla väga tänulik meie riigiisade julgusele ja ettenägelikkusele tänu millele meil sai omal ajal ID-kaart kasutusele võetud ja digitaalallkirjastamist võimaldav seadusandlus vastu võetud. Enamik Euroopa riike ei ole aga korralikku keskset autentimist ja digiallkirjastamist reglementeerinud ja see muudab kõigi e-teenuste tegemise tunduvalt keerulisemaks.

Seega kui EAS võimaldab kogu projekti rahastamise protsessi läbi viia täiesti paberivabalt, siis enamikes teistes riikides see nii ei ole. Kõigis teistes riikides (va. Rootsi Vinnova agentuur) tuleb ühe rahastatud projekti puhul allkirjastada nii taotluse kui hilisema aruandluse käigus mitmeid paberdokumente. Halvemal juhul võib neid kogu protsessi käigus olla isegi kuni kümme.

Keskse ja laialt levinud riikliku autentimise ja digitaalallkirjastamise lahenduse puudumisel kasutatakse mitmesuguseid alternatiive. Näiteks järgmiseid:
- Arenevad mobiil-ID (Läti, Leedu jt.) või vabatahtlikud riiklikud ID-kaardi (Soome jt.) lahendused.
- Pangalingid
- Oma autentimissüsteemid: nii parooli, pin-koodi nimekirja kui ka pin-kalkulaatori põhised. Jah, on innovatsiooniagentuure kes jagavad oma e-portaalide kasutajatele pin-koodi nimekirju ja pin-kalkulaatoreid.
Iseenesest on alternatiivsete autentimise lahenduste abil ka võimalik paberivaba asjaajamine korraldada ja paljud innovatsiooniagentuurid on selles osas päris nutikaid lahendusi välja töötanud.

Terve Euroopa majanduse ja e-teenuste turu seisukohalt oleks aga ülimalt oluline kui me suudaksime lisaks oma riigi kodanikele autentida elektrooniliselt ka teiste EU riikide kodanikke. Selleks on algatatud projekt Secure Identity Across Borders Linked – STORK millega on liitunud ka mõned Eesti e-teenused. EU kodanikuna tahaks ainult, et see projekt liiguks veidi kiiremini! Proovin anda sellesse oma tagasihoidliku panuse ja tõstatada seda teemat Demokeskuses käivatele EU ametnike delegatsioonidele.

Kui aga juba üle-Euroopaline elektrooniline autentimine ja digiallkirjastamine realiseerida, siis miks mitte juba Euroopa X-tee.....

Google+, Facebook ja ettevõtte IT

2011-07-01T18:02:00.000+03:00

Üleeile levis IT avalikkusesse sõnum uuest põnevast sotsiaalvõrgust nimega Google+. Loodetavasti saab see olema Google jaoks edukam projekt kui Wave või Buzz, sest Facebook on ju tänaseks veidi liiga monopoolses seisundis ja maailm vajab uut tulijat.
Kes tahab täpsemalt lugeda, siis OKIA blogis on Google+ sisemusest antud päris hea ülevaade.

Kas ja kuidas peaks aga sotsiaalvõrke kasutama ettevõtte või asutuse IT-s?

Turunduses on sotsiaalvõrkugud ja sotsiaalmeedia tänaseks oma koha leidnud. Paljud "Hakka-meie-Facebooki-sõbraks-ja-osale-kreemi-loosimisel" kampaaniad on olnud edukad ja ilmselt on ka paljud Cherry kupongid leidnud omale omaniku läbi kellegi Facebooki seinale sattumise.

Samas on ettevõtete ja klientide vaheline suhtlus sotsiaalmeedias jäänud reklaami tasemele. Kahepoolset suhtlemist eriti palju ei ole ja eks selleks on ka selge põhjus. Kahepoolne suhtlemine ehk klientide ja ka mitte-klientide küsimustele vastamine on väga töömahukas ja seega kallis ning nagu iga uue asjaga ei ole selleks ka ettevõtete eelarvetes raha ette nähtud.

Kuid on ka positiivseid näiteid ja nii üllatav kui see pole, siis sotsiaalmeedia "kliendihalduses" on kõige kaugemale jõudnud Eestis mõned riigiasutused! Toogem või näiteks Välisministeeriumi või Politsei kes annavad oma Facebooki lehtede kaudu päris sisukat ja kasulikku infot.

Nii, et Välisministeeriumi ja politsei näitel võiks soovitada igale ettevõttele mõelda korra läbi kas sotsiaalmeedia võiks olla vahend kliendihalduse korraldamiseks. Kindlasti on ettevõtteid kelle jaoks uue suhtluskanali kasutuselevõtuga kaasnevad kulud on väiksemad kui tänu sellele saadud uued tulud.

Kas aga sotsiaalmeedial ja sotsiaalvõrgustikel on ka roll mujal kui turunduses ja kliendihalduses? Kas Yammeri laadne ettevõtte sise-Twitter võiks saada oluliseks osaks näiteks müügiprotsessi korralduses või kas mõne projekti elluviimisel võiks abi olla Facebookist? Arvan, et praegu veel see päris nii ei ole, aga võib-olla lähitulevikus ja võib-olla tänu Google+-le. Elame näeme!

Pilveraal ja mobiil

2011-06-27T14:08:00.030+03:00

Pilveraali lugejatest enamus (71%) arvas, et hoolimata nutitelefonide levikust ei oota nad oma e-postile kiiremat reageerimist kui varem.
Ma julgen siiski arvata, et meie ootus sellele, et adressaat loeb meie kirja maksimum ühe päeva jooksul on täiesti olemas. Kindlasti kohtame üha enam imestust: "Ma ju juba tund aega tagasi kirjutasin sulle kuidas sa seda siis ei ole näinud!"
Eksju?

Et nutitelefonid on tulnud, et jääda, siis on nüüd ka Pilveraal.ee mobiilist mugavalt loetav. Nii, et kui seisad poes kassajärjekorras, siis pane korv põrandale, toksi mobiili http://pilveraal.ee ja loe! (Aitäh, Bloggerile mobiiliversiooni eest!)

SAAS ärimudelite keerukusest

2011-06-23T14:04:00.000+03:00

Olen viimaste aastate jooksul arvutanud läbi mitmete erinevate netiteenuste (ehk SAAS) ärimudeleid ja kõigis neis on üks auk. Võimalik, et see on Eesti või Baltikumi turule omane, aga võib-olla on küsimus ka laiem. Teatavasti on netiteenusena pakutava IT teenuse üks oluline omadus see, et teenust pakutakse kuutasu eest ja tal puuduvad suured litsentsi ja juurutuse investeeringu kulud. See teeb näiteks Soovitusindeksi, Google Apps-i või kasvõi meie kodumaise Next CRM-i kasutuselevõtu lihtsamaks ja riskivabamaks. Ometi kaasneb sellega üks äriline probleem, mis on eriti tõsine kui teenusepakkuja soovib arendada partnervõrgustikku. Milles siis asi?

Klassikalise tarkvara vahenduse ja juurutuse puhul, ehk näiteks Microsoft Dynamicsi või Hansa Worldi puhul on nii müüja kui ostja jaoks loogiline, et maksta tuleb:
- Litsentsi eest
- Juurutuse eest
- Hilisemate arenduste eest
Seejuures on juurutus IT projektitöö, ehk tunnimüük. Seega on ta täna (Eestis) raskesti ühest küljest müüdav ja teisest küljest väga riskantne. Nimelt võib tööd olla halvemal juhul isegi kordades rohkem kui alguses ennustati (ja mille peale hind kokku lepiti). Seega on juurutus eraldiseisvana üsna riskantne äri.
Juurutuse ärilisi riske maandatakse sellega, et litsentsi hinnale pannakse otsa 30-50% marginaali. Nii muutub kogu tarkvara vahenduse, juurutuse ja konsultatsiooni äri mõistlikuks ja sealt on võimalik ka väikest kasumit teenida. Teine oluline kulu mida litsentsi vahendustasuga kaetakse on müügitöö. Iga tarkvara ja ka netiteenuse müük eeldab konsultatiivset müüki. See tähendab häid spetsialiste kes tutvustavad klientidele tarkvara võimalusi, koostavad projektiplaane, teevad pakkumisi, turundust jms. See ei ole odav lõbu, aga klientide käest loomulikult mingit tasu pakkumise koostamise või kohtumise eest ei küsita. Seega kaetakse ka seda kulu litsentsimüügist saadava vahendustasuga.

Netiteenuste puhul aga ei ole litsentsi müüki. Nii, et puudub tulu, millega katta konsultatiivse müügi kulusid ja juurutuse projektide riske. Samuti pakuvad enamik netiteenuste pakkujatest partneritele võrdlemisi väikest vahendustasu. Näiteks Google puhul on see 20% kuutasust. Samas arvestades partneri poolt kantavaid müügi ja juurutuse kulusid peaks vahendustasu olema pigem suurusjärgus 50-80%.

Millised on võimalikud lahendused sellele probleemile? Sisuliselt on neid kaks:
- Netiteenuse pakkuja hakkab ise oma teenust esindama, müüma ja juurutama. Sedasi on võimalik katta müügi ja juurutuse kulud kuutasudest, sest neid saab teenuse pakkuja ju 100%.
- Juurutuse eest hakatakse küsima tasu kas tunnihinna põhiselt või siis arvestatakse fiks summa puhul hinda sisse ka riskimarginaal. Mõlemad tähendavad sisuliselt seda, et juurutaja risk väheneb ja kliendi jaoks ta suureneb. Samas tunnihinna puhul tekib kliendile shanss pääseda väiksemate kuludega.

Google Sites - keeruline kasutuskogemus?

2011-05-31T21:41:00.000+03:00

Jätkaksin diskussiooni Google Apps teemal. Google Apps paketti kuuluvad teatavasti järgmised teenused:
- Gmail
- Calendar
- Contacts
- Docs
- Sites
- jt. võib-olla veidi vähemolulised teenused.

Need on kõik teenused, mis on ühe ettevõtte jaoks olulised IT lahendused ja kuuluvad ettevõtte "baas-IT" hulka. Nad vastavad kahele olulisele parameetrile:
- Iga kõrgharidusega inimene saab aru nende sisust.
- Iga ettevõtte jaoks on nad vajalikud.

Olen ise erinevate Google toodete kasutaja juba aastaid ja olen juba mitmel korral üllatunud sellest kui raske on Google Sites-ga normaalset veebilehte teha. Ausalt öeldes ei ole see mul tänaseni hästi ei õnnestunud. Sites-st ei paista kuskilt Googlele omast lihtsat ja selget kasutusmugavust, head disaini ega arusaadavust. Millised on teie kogemused Google Sites-ga? Kas teate mõnda head veebilehte, mis toimiks tema peal? Või on ikkagi soovitav kasutada teisi CMS-e? Edicy-t? Joomlat? Wordpressi?

See on üllatav, et Google on sellise kesise lahenduse nagu Google Sites oma portfelli jätnud ja minu meelest ei ole ta seda ka viimase paari aasta jooksul väga palju arendanud. Eriti arvestades, et CMS ja veeb on teenus mida praktiliselt iga ettevõte vajab.

Mida sina arvad Google Apps-st?

2011-05-26T20:52:00.000+03:00

Eile oli mul võimalus tutvustada Soovitusindeksi uut funktsionaalsust ühele Eesti keskmise suurusega firmale. Tutvustuse käigus sain ka väikese ülevaate ettevõtte muudest infosüsteemidest ja selgus, et nad kasutavad väga suures mahus soodsaid või tasuta netiteenuseid. Kogu E-post toimus Gmailiga ehk kasutusel oli Google Apps. Lisaks olid kasutusel OpenOffice ja Firefox. Microsofti roll piirdus operatsioonisüsteem Windows-ga.

Kuna nii Google Apps ja OpenOffice ei ole otseselt kellegi poolt vahendatavad teenused, siis ei ole väga head ülevaadet sellest kui populaarsed nad Eestis on. Seega küsin debati mõttes üldsuse arvamust ja tunnetust. Ehk mida sina arvad kas:
- Google Apps ja Gmail on head lahendused ja sobivad ühele äriettevõttele töötegemiseks? Kas nende eest on OK maksta?
- Kui palju Eesti äriettevõtetes kasutatakse Google Appsi?
- Kumb on parem kas Microsofti tooted - Exchange, Outlook ja Office või Google Apps ja OpenOffice?
- Või hoopis Apple?

Aa...ja kui sul on hetk, siis klõpsa palun ka oma vastus paremal ülanurgas olevale küsitlusele "Kas tänu nutitelefonide levikule ootad kiiremat reaktsiooni oma e-kirjadele?"

Koht kust leida õige autoteenindus: Soovitusindeksi Kiidunurk?

2011-05-16T15:47:00.000+03:00

Soovitusindeksi Kiidunurk sai käivitatud peale märtsikuist Kiida teenindajat kampaaniat, milles Soovitusindeksi süsteem mängis juba teist aastat järjest olulist rolli. Nimelt toimus kogu kampaania Soovitusindeksi süsteemi abil ja kõik kampaanias osalevate ettevõtete kiitused olid Soovitusindeksi süsteemis. Kuna selline avalik kiitmine on meeldiv ja kasulik nii ettevõtte juhtide, töötajate kui klientide jaoks, siis otsustasime selle võimaluse ka tööle jätta. Tänaseks on Kiidunurgast saanud meeldivalt aktiivne keskkond, kus võib tihti näha eheda tekstiga kirja pandud toredaid kiitusi.

Näiteks on Kalateraapia kohta kirjutatud järgmist:
See oli väga mõnus elamus! Et kalad Sind "näksivad" on nii kummaline mõte, et see kohe kutsub proovima. Väga hästi sobib seesugune kogemus ka kingituseks

Amserv on aga saanud sellise tagasiside:
Olen jäänud teenindusega rahule, siit tuleb minu küsimus. Minu naisel on Mercedes A-150, Silberauto teenindusega me üldse rahul ei ole, varsti on vaja teha hooldus, kas AMSERV võtab teenindusse ka teise margi autosid? Ootan tagasisidet.

Kuhu viiksid oma auto hooldusesse sina peale sellise tagasiside lugemist?

Selleks, et ettevõte saaks endale tulnud tagasisided Kiidunurgas kuvada peab loomulikult oma klientidelt tagasisidet küsima. See on väga lihtne ja soodne. Tuleb lihtsalt registreeruda http://soovitusindeks.microlink.ee lehel ja hakata süsteemi kasutama. Esimesed 30 päeva on tasuta ja edasi on võimalik valida soodsate kuutasuliste Hõbe (95 eurot/k) või Kuld (190 eurot/k) pakettide vahel või võtta Pronks pakett kus hind sõltub saadud tagasisidede arvust (0,28 senti/tagasiside).

Kiidunurgas on ainult need ettevõtted, kes on selleks nõusoleku andnud ja seal kuvatakse ainult neid tagasisidesid, millele kirjutaja on nõusoleku andnud.

Soovitusindeksi teenuse missiooniks on ei rohkem ega vähem kui maailma paremaks muutmine. Klientide tagasisidega tegelemine teeb teenindust paremaks. Parem teenindus tähendab aga rõõmsamat elu nii klientidele kui klienditeenindajatele ja nii muutubki maailm paremaks!

Eesti IT sektori sisu globaliseeruvas maailmas

2011-05-07T22:31:00.000+03:00

Tulevikus võiks Eesti IT sektor olla rohkem peatöövõtja ja vähem alltöövõtja, rohkem äriprotsesse muutmas ja vähem programmeerimas. Julge ja dramaatiline seisukoht?

Taust:
Reeglina saab ettevõte, riik, asutus või majandussektor IT süsteemi kasutamisest isegi kuni kümneid kordi rohkem kasu kui ta selle süsteemi eest maksab. Võrrelgem näiteks auto24 majanduslikku mõju kogu Eestis toimuvale auto ostmise protsessile ja auto24 portaali arendamise hinda.

Tegeleda tasub sellega, mis on majanduslikult kasulik. Mida kasulikum seda rohkem tasub tegeleda. Ma ei pea siin silmas mitte ainult raha teenimist vaid ka seda, et raha makstakse tegevuse eest mis on vajalik. Seda mõtet illustreerib natuke Ekspressis ilmunud artikkel "Medõed saavad alati tööd..."

Taavi Kotka: IKT sektoris on puudu 1000 spetsialisti. Vastavalt kapitalistlikule majandusmudelile tähendab selline pakkumise ja vajaduse vahekord ka suhteliselt kõrgemat hinda või vähemalt pikki tähtaegu.

IT spetsialistide tööd on võimalik välismaalt sisse osta. See on keeruline ja nõuab tegelemist, eelkõige tugevat projektijuhtimist kuid on sellegipoolest tehtav. Sageli on ostetav töö ka odavam ja kvaliteetsem.

Järeldused:
Ühiskondlikult on väga suur kahju kui meil jääb mõnes ettevõttes, asutuses IT süsteemide enda hinnaga võrreldes mitmekümnekordne kasu saamata kuna meil ei ole IT spetsialiste kes selle ära teeksid. Samas kui antud süsteemi programmeerimise või installeerimise tööd oleks võimalik välismaalt sisse osta.

Sarnaselt USA ja Lääne-Euroopa IT sektorile tasub ka meie IT sektoris arendada nearshore-mise ja offshore-mise võimekust. Meie IT sektori tööjõu hinnad on küll poole odavamad kui Soomes, aga mitu korda kallimad kui Indias, Rumeenias või teistel arenevatel turgudel.

Kõige kasulikum IT valdkonna töö on seal kus äri ja IT kohtuvad. Seal kus teades IT tehnoloogilisi võimalusi on võimalik äriprotsesse optimeerida. Näiteks aitame praegu Eestis juurutada e-veoselehe süsteemi mis ei mõjuta mitte ainult ühte ettevõtet vaid kogu Eestis toimuvat metsavedu. Süsteemi juurutamisest saadav majanduslik kasu on kindlasti kümneid või sadu kordi suurem kui süsteemi loomiseks kulunud raha.

Kokkuvõttes: Areneme Eesti IT sektoris tublideks projektijuhtideks ja peatöövõtjateks kes me suudame meie ja välismaa spetsialistide abiga juurutada nii palju IT-d kui äriettevõtetes vähegi vastu suudetakse võtta....nii meil kui lähi-välismaal.

Kuidas ennustada tulevikku ehk ise genereeruvatest nähtustest

2011-04-26T22:22:00.000+03:00

Paljud majanduse ja ühiskondlikud protsessid on oma iseloomult positiivse tagasisidega lülitused, ehk nähtus ise toob tagajärgi mis mõjutavad nähtust ennast positiivselt. Üritades vältida automaatika terminoloogiat selgitan kuidas tänu sellele nähtusele on võimalik tulevikku ennustada ja võib-olla suisa kujundada.

Üks hea näide ennast ise genereerivast nähtusest on Tallinna turism. Tänu sellele, et meil on ilus Vanalinn ja kena loodus oli paarkümmend aastat tagasi mõistlik ehitada Tallinnasse esimesed hotellid ja avada esimene laevaliin. Kuna selle esimese laevaliiniga tulid esimesed turistid esimestesse hotellidesse, siis oli peagi mõtet avada veel hotelle... ja nii edasi tulid meile esimene restoran, giidifirma, lennuliin ja suveniiripood. Iga uus turistidele mõeldud objekt toob kogu süsteemi lisaväärtust juurde, mis omakorda annab põhjuse tulla siia veel suuremal arvul turistidel ja luua veelgi uusi objekte. Süsteem genereerib ennast ise kuni mõni valdkond osutub (ajutiseks) pudelikaelaks ja hakkab kasvu piirama. Peale pudelikaela likvideerimist nihkub see tavaliselt järgmisesse kohta kuid kogu nähtusel säilib tung kasvada.

Olgugi, et igal ennast genereerival nähtusel on oma loomulikud piirid iseloomustab neid suur jõud. Neid peatada on väga raske ja positiivses mõttes on nende peal võimalik päris hästi "purjetada". Näiteks müüa Tallinna vanalinnas 11 euro eest õlut või avades siia üha uusi lennuliine. Tavaliselt on ühe ennast genereeriva nähtuse lõpetamiseks vaja päris suurt katastroofi - sõda, riigikorra muutust või mingi olulise ressurssi täielikku lõppemist. Kõik muu annab ainult ajutisi tagasilööke.

Võib-olla kõige olulisemaks ennast genereerivaks nähtuseks on raha. Nii üksikisiku kui ühiskonna tasemel. Seda illustreerib hästi meie suuromanike rootslaste käekäik. Omades vara ja raha on nad edukalt välisriikidesse investeerinud ja selle pealt teenivad nad korralikke dividende. Kuigi vahest lähevad investeeringud "Armeenia kulda", siis enamasti teenivad nad oma omanikke hästi. Protsess on selgelt ennast genereeriv - dividendid annavad võimaluse veelgi investeerida. Läbi mille on võimalik teenida veelgi suuremaid dividende. Nähtus on võimas ja pikaajaline. Varandus kasvab küll vaikselt, kümnete aastate jooksul, aga rahulikel ühiskondadel kiiret ei ole.
Varanduse kasvatamisel on ka vastandprotsess. Laenamine. See on nii üksikisiku, ettevõtte kui ühiskonna tasemel riskantne, sest eeldab laenatud raha suuremat tootlust kui laenu intress ja sunnib sageli veelgi juurde laenama. Ehk ilusasti öeldult - refinantseerima.

Ennast genereeruvaid nähtusi on palju positiivseid. Näiteks rahvasport: Rohkem sportijaid, tähendab rohkem üritusi, tähendab rohkem juttu spordist, tähendab rohkem poode, tähendab rohkem reklaami, tähendab rohkem sportijaid.

...kuid on ka negatiivseid. Näiteks valglinnastumine toob linna rohkem autosid ja postkastidesse rohkem aiandusega seotud reklaame, mis omakorda populariseerib linnast väljas elamist ehk valglinnastumist.
Üks traditsiooniline ennast toitev nähtus on ka ühiskonna kihistumine. Rikkad panevad lapsed kallimasse kooli ja lävivad rohkem teiste rikastega, mis annab lastele selgelt paremad eeldused saada ka rikkaks.
Ka kliima soojenemine on ise genereeruv: soojem ilm tähendab vähem lund, tähendab rohkem päikese soojuse absorbeerumist, tähendab soojemat ilma.

Negatiivse ennast toitva nähtusena võib veel nimetada korruptsiooni. 90-date alguses olid Eesti ja Läti ühiskond korruptsiooni osas suhteliselt võrdses positsioonis. Piisas aga väikesest erinevusest. Näiteks vabast ajalehest, usinast politseinikust Eestis või ühest korruptandist linnapeast Lätis ja ennast võimendav korruptsioon hakkas Lätis kasvama kuid püsib Eestis suuremalt jaolt ohjes.

Seega jälgides nähtuseid mis on ennast genereerivad võib saada aimu sellest mida tulevik toob. Ennast genereerivad nähtused võimenduvad kui nende vastu midagi radikaalset ette ei võeta. Nendega tuleb arvestada või paremal juhul õnnestub neid ka ära kasutada. Sealjuures on oluline vahet teha ennast genereerivatel protsessidel ja moeröögatustel. Näiteks Internetis on Facebook täna selgelt ennast genereeriv võimas trend, aga Twitter praeguses formaadis mööduv mood.

Arvestades kõike eelpooltoodut panen mõned julged ennustused kirja:
- Kreeka peab kõvasti oma maad ja varandust maha müüma muidu ta oma laene tagasi ei maksa.
- Bing ei suuda kunagi edestada populaarsuselt Google-t, sest Google Analytics, Webmaster Tools, Youtube, Maps, Picasa ja teised teenused ning nende kasutajad genereerivad Google populaarsust.
- Eestlased peavad veel vähemalt kümme aastat kõvasti töötama ja laenu tagasi maksma enne kui meil tekib võimalus muutuda intresside maksjatest intresside saajateks. Intresside saamine, aga on oluline eeldus Euroopa rikkamate riikide hulka saamiseks ehk tarkade eksportimise asendamiseks tarkade importimisega. (Siinkohal pean ma silmas eraisikute, ettevõtete, riigi ja välisinvesteeringute summat, mitte ainult riigivõlga.)
- Kui vähegi on ilma, siis koguvad Tartu Neliküritused aina rohkem rahvast kuni osalejate arvu hakkab piirama logistika ja raja laius.
- 10 aasta pärast on Eesti tugeva ja mitmekesise tehnoloogiaettevõtlusega riik. :-)

Õlust ja IT teenustest

2011-04-11T20:23:00.000+03:00

Tallinna Raekoja platsi kõrval asuv õllekas Beer House on koht kus liitrise õlu eest on võimalik maksta 11 eurot. 11 eurot! Sellisest kõrgest hinnast hoolimata ei kannata Beer House klientide puuduse üle. Pigem vastupidi.

Android marketis on tänaseks üle 300 tuhande mobiilirakenduse, Apple AppStores on neid samuti üle 100 tuhande ja kui keegi suudaks kokku lugeda Windowsi jaoks kirjutatud programmid, siis oleks tulemuseks ilmselt mitmed miljonid.
Kuid kui palju on nende miljonite IT teenuste, mobiili- ja arvutirakenduste hulgas selliseid, mille eest oled valmis maksma 11 eurot? Üks, kaks? Kümme? Kas ülejäänud sadade tuhandete ja miljonite hulgas on rakendusi või teenuseid, mille eest oleksid valmis maksma isegi 11 senti?

Kas tänu võimalusele toota odavalt ja paarile pimestavale eeskujule oleme IT sektoris tootmas tohutus koguses tarbetuid teenuseid ja rakendusi? Loome lahendusi mille väärtus klientide jaoks on väiksem kui üks õlu?

Nii, et enne järgmise teenuse loomise juurde asumist soovitan hoolega mõelda, et kas ikka on seda uut teenust/rakendust/vidinat inimestele vaja või saab inimkond ka ilma selleta ilusasti hakkama.
Kui aga pakkuda õiges kohas, õiget asja, õiges formaadis, siis ei ole mingi probleem müüa 11 euroga kahe eurost asja.

Head "virtuaalse Raekoja platsi õlleka" loomist!

IT ja insenerikutse on tore.

2011-04-07T23:08:00.002+03:00

Mul oli huvitav võimalus avaldada Inseneeria gümnaasiumi eris arvamust selle kohta miks tasuks õppida inseneriks. Pani veidi mõtlema, et mis siis on ikka IT-s ja inseneri töös see mis mulle meeldib ja selliste järeldusteni jõudsin.

Meelepärasusest...
Mind paeluvad IKT juures mitmed asjad. IT on keeruline, kuid samas loogiline. Näiteks andmemudeli koostamine või kasutajaliidese nuppude ja väljade paigutused võivad olla keerukamad ülesanded kui mistahes sudoku või ristsõna. Mulle meeldib male ja IT-ülesanded on tihtipeale sarnased loogiliste kombinatsioonide leidmised. Teisest küljest on IT-süsteemides kõik üsna selgelt ja loogiliselt paigas. Digimaailmas on null alati null ja üks on üks. Ei midagi sellist, et 95% tõenäosusega saame vastuseks 0,3 astmes 0,4, nagu näiteks statistikas.
IT puhul on lahe ka see, et erinevalt näiteks ehitusest, tehase projekteerimisest või autotootmisest, ei pea süsteemi 10 korda läbi testima, enne kui teda kasutusele saab võtta. Tihti on IT-s täitsa OK eelistada kiirust ja odavust kvaliteedile. Mulle pole kunagi meeldinud üheksa korda mõõda ja üks kord lõika põhimõte. Pigem mõõda, lõika, pane süsteem laivi, paranda kiirelt vead ja kliendid on rõõmsad, sest nad said poole rohkem funktsionaalsust poole kiiremini ja poole odavamalt.
Loomulikult ei saa eitada ka seda, et IT puhul on tööd võimalik teha siseruumides ja mugaval kontoritoolil istudes. Minu jaoks sai vajadus kindlasti kõrgharidus omandada hästi selgeks siis, kui ma 17-aastasena kooli kõrvalt Helsingis ehitustel koristajana töötasin. IT-alal ei tule kunagi töötada külmas tolmuses keskkonnas, kus kompressor üürgab nurgas ja töödejuhataja sunnib 50-liitriseid veetünne tassima.

Patsiga poistest...
Patsiga poiste müüt elab järjekindlalt. Aga igal elualal on oma valdkonna kõvad tegijad, kel tulenevalt oma valdkonna põhjalikust tundmisest on teatavad tegijaks olemise iseloomujooned. Tihti väljendub see ka mingites välistes tunnusjoontes – mootorratturitel õllekõhus, moekunstnikel ägedas riietuses ja automeestel uhkes valuveljes. Reaalsus on muidugi see, et IT-alal on väga palju erinevaid inimesi, nii kiiksuga kui kiiksuta. Patsiga poiste osakaal on üldisest IT-sootsiumist küll päris väike. Paraku on tõsi see, et IT-alal domineerib liiga jõuliselt meessugu. Neidudel, kel kaasa veel valimata, soovitan kaaluda ühe võimalusena ka IT-õpingute alustamist – šansid saada IT-alalt endale hea iseloom/nõuded-suhtarvuga mees on igatahes suured.
Miks valida inseneriala? Eriala valik on valik päris pikas perspektiivis. Ses osas on insenerialad suhteliselt heas kirjas. Häid tehnikaspetse läheb alati vaja, sõltumata riigikorrast, keelest, elanikkonna vananemisest või globaalsest kliimamuutusest. Ja loomulikult on tegemist huvitava elukutsega.

KÕIK ON IT!
Mis juhtuks, kui keegi lülitaks IT-süsteemid korraks välja? Mis tööle jääb? Ringi liikuda saaks, paljudes kohtades töötaks edasi ilmselt ka küte ja veevarustus, aga praktiliselt kõik organisatsioonid peaks küll töö peatama ja uksed sulgema. Eks see võib üllatav olla, kui IT-st läbipõimunud meie igapäevane elu on. Kui nii vaadata, siis “KÕIK ON ELEKTER” on veel palju tõesem väide.

Muutes maailma paremaks
IT on lahendanud palju probleeme organisatsioonide siseselt, muutes töökorralduse efektiivsemaks, kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Paraku ei paista see väga efektselt välja. Aga palju nähtavam kasu on olnud IT-st ja veebist avaliku info vahendamisel. Kas mäletate, kui auto ostmiseks pidi sõitma läbi kõik autoturud ja -platsid ja alles seal said teada, milline on hinna ja läbisõidu suhe? Või aega, kui mingi masina töölesaamiseks pidid otsima üles tema kasutusjuhendi (aga see oli koristamise käigus ära visatud.) Ja Google’is ei olnudki kogu maailma tarkus kirjas.

e-teenused vähendavad kuritegevust

2011-04-05T00:00:00.088+03:00

Mul on õnn olla mitme huvitava ja ühiskonda paremaks muutva e-teenuse loomise juures: Tänu e-veoselehele siirdub osa Eesti Metsa- ja Puidutööstuse paberimajandusest e-keskkonda. Tänu e-kviitungi projektile on meil loodetavasti aasta pärast võimalik näha oma tshekke e-keskkonnas. Muuhulgas annab see võimaluse leida üles garantiid tõendav tshekk või analüüsida kuhu raha kulub.

Minule e-teenused meeldivad ja ma arvan, et neist on meile palju kasu. Üsna iseenesestmõistetav on rahaline kasu mis saadakse tänu asjade kiiremale ajamisele ja vähemale ringijooksmisele. Rahaline kasu tuleneb ka õige ja kättesaadava info olemasolust. Näiteks on transpordiettevõttel logistikat palju lihtsam planeerida kui on teada kus veoautod parajasti on või turundusosakonnal oma tööd planeerida kui on teada kes ettevõtte kliendid on.

Vähem on aga räägitud e-teenuste ja interneti mõjust (majandus)kuritegevuse vähendamisel. See on aga märkimisväärne ja ühiskondlikult vägagi oluline kasu. Kasu võib olla nii ettevõtjale, riigile kui ka eraisikule. Näiteks kui transpordifirma paigaldab autodele GPS-d, siis ikka naljalt töö veoautoga oma sõite ei tee. Kui kellelgi puuduvad ametlikud tulud, aga kinnisturaamatus lisandub tema nimele pidevalt uut varandust, siis..... Kui sulle üritaks keegi müüa krunti uues arendusprojektis ja tema nime Googlesse sisestamisel kuvatakse pealkirjad sõnadega "ärikas" või "pornokunn", siis on hea võimalus tehing tegemata jätta.

Kokkuvõttes viivad e-teenused meid tagasi vanasse heasse küla-ühiskonda kus kõik teavad kõigist (enam-vähem) kõike ja anonüümsuse kadumine teeb meid palju korralikumaks ja viisakamaks. Seda kuidas anonüümsuse kadumine inimeste käitumisele mõjub võib igaüks tunnetada jälgides kolleegide sõidustiili kontori parklas ehk kohas kus kõik teavad kes rooli taga istub. :-)

Eestlased usaldavad oma riiki

2011-04-03T16:24:00.000+03:00

Tegime sellel nädalal Euroopa innovatsiooniagentuuride esindajatele Eesti IKT Demokeskuses e-Eesti demo. Paljud meie e-teenused ON teiste Euroopa riikidega võrreldes eesrindlikud ja tunduvad paljudele eurooplastele uskumatutena.

Meil on e-teenuste arendamisel kaks olulist eelist võrreldes muu Euroopaga. Esimene neist on loomulikult väiksus. Eelis, millest on palju räägitud. Väikest "süsteemi" ehk väikest riiki on ju lihtsam muuta kui suurt.

Teine oluline ja palju vähem tähelepanu pälvinud Eesti eelis on aga see, et meie usaldame oma riiki! Keskmine eestlane ei tunne kõhus õõnsat tunnet kui saab teada, et tema tervise andmed on e-tervises või politsei autos on e-politsei. Keskmine britt või rootslane aga küll. Sellest hirmust tuleneb aga paranoia ja väga suur vastuseis igasugustele riiklikele e-teenustele. Meedia kütab sageli hirme veelgi suuremaks ja alati leidub mingi häkkimise juhtum millest esikaane lugu genereerida. Nii takerduvadki e-projektid aastatepikkuseks ühiskondlikuks aruteluks. Kahju, sest e-teenustest on tõesti palju kasu.

Lõpuks ka väike vihje:
Mine kontrolli kes on sinu e-tervise andmeid vaadanud: www.digilugu.ee -> Varia -> Päringute logi.
Järgmiseks vali Isikuandmed -> Tahteavaldus ja märgi linnuke ruutu "Nõusolek loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid siirdamiseks". :-)

iPad-i edu üks põhjuseid...

2011-03-26T19:40:00.000+02:00

Paljud nutitelefoni omanikud nendivad peale mõningast telefoni kasutamist, et eneselegi üllatuseks loevad nad tihti e-kirju ja veebi telefonist ja ei lülita arvutit kirjavahetuseks enam käima. Seda isegi hoolimata sellest, et arvutiga on e-kirjadele vastamine ja veebilehitsemine mugavam.

Selle nähtuse üheks peamiseks põhjuseks on Windows arvutite kohutavalt aeglane käivitumine ja teisalt liiga suur energiakulu mis ei võimalda arvutit kogu aeg sees hoida. Ma ei tea kuidas sinul, aga minu arvutiga on Power on nupu sisselülitamise ja sünkroniseeritud Outlooki vahel ikka peaaegu 4-5 minutit. See oli OK ajal kui meil olid lauaarvutid, mis lülitati sisse tööpäeva alguses, siis hakati tegema tööd ja kell 18:00 kui koju mindi oli aeg ka arvuti välja lülitada. See ei ole OK mobiilsel ajastul kui käiakse sülearvutiga koosolekutel, klientide juures ja vahepeal oleks soov oma kirjad üle vaadata ka lõunalauas.

Nii, et "suure ekraaniga nutitelefon" ehk tahvelarvuti on just see, mis sobib tänase kontoriroti töörütmiga. Aeg nupulevajutusest oma e-kirjadeni on mõõdetav sekundites, kasutajaliidesed ei ole koormatud mõttetute funktsioonidega, mida keegi kunagi ei kasuta ja tema kaal võimaldab teda pidevalt kaasas kanda.

Lähitulevikus näeme ühte kahest: Kas tullakse välja klaviatuuriga iPad/Androidtab-ga või tehakse sülearvutile operatsioonisüsteem (Chrome OS?) mis vähendab aja sisselülitamisest e-kirjadeni alla viiele sekundile.

Liigsest tootearendusest

2011-02-06T13:34:00.000+02:00

Nils Niitra kirjtuas E24-s väga hea artikli tootearendusest mida tegelikult ei ole vaja. Paljude toodete puhul on tõesti saavutatud selline tase kus nende edasiarendamine ei ole (juba ammu) enam vajalik - nad teevad kõike seda mida vaja piisavalt hästi. Lisaks Nils Niitra toodud pardlitele, autodele ja arvutitele kuuluvad sellesse nimekirja veel näiteks mikrolaineahjud, kodukeemia, mänguasjad ja tossud. Kui kaua näiteks peaks lugema juhendit, et pildil oleva MR2-e arvuti abil salongi ventilaator kõvemini puhuma panna.

Probleem on eriti terav IT rakenduste puhul. Tänu fundamentaalsetele tehnoloogia saavutustele protsessori ja andmeside kiiruses ning mälu mahtuvuses suurenevad pidevalt võimalused lisada tarkvarasse täiendavat funktsionaalsust. See omakorda tekitab tarkvara loojates kiusatuse lisada ekraanile uusi nuppe, uusi rippmenüüsid ja uusi funktsioone. ...ja sageli pannakse sellega üle võlli. Väikese harjutusena loe üle mitut Outlook-i, Wordi või OpenOffice-i nuppu näed nende avaekraanil. Mitut sa neist kasutad ja mitme puhul pole sul aimugi mida see nupp teeb. Näiteks minu Outlook 2007 avalehelt leidsin ma 34 nuppu. Neist kasutan 10-t. Minu jaoks täiesti tundmatuid tagajärgi tooks 9 nupu vajutamine. (Ma neid siis igaks juhuks ei puutu. :-)) Kasulike nuppude suhtarv on seega alla ühe kolmandiku.

Liigsele funktsionaalsusele keskendumisega kaasneb kahjuks ka see, et tähelepanu ei pöörata kasutajate jaoks tegelikult olulistele teemadele. Näiteks võiks sarnaselt iPad-le käivituda ka Windows ja Office sekundiga ning sülearvuti aku võiks vastu pidada päevi. Kui 90% inimestest kasutab 10%-i Wordi funktsionaalsusest, siis äkki oleks kohane teha 10% funktsionaalsusega ja hinnaga Wordi versioon.

Kokkuvõttes mõned soovitused:

- Ära osta uuendusi, mis on loodud turunduslikul eesmärgil ja mille reaalne kasu on vähene. Näiteks töötab pesumasin täitsa hästi ka ilma Calgonita.
- IT süsteemide ja veebirakenduste arendamisel peida võimalikult palju süsteemi tarkust kasutajaliidesest ära (nt. Google otsingumootor). Nõustun, et see on väga raske.
- Proovi luua kasutajaga koos arenevaid IT rakendusi. Pane alguses kõik kellad ja viled kinni. Peale mõningat aega või siis sobivat kasutusjuhtu tabades paku, et kas nüüd sooviksid sellise lisafunktsiooni kasutusele võtta.

Kogu seda kiirendust tootearenduse mootoris põhjustab ettevõtete soov pakkuda klientide jaoks sobivamaid asju ja läbi selle rohkem müüa. Kahjuks on aga turunduse jõud nii suur, et sageli õnnestub maha müüa ka asju, mis ei arene sobivas suunas vaid lihtsalt arenevad mingis suunas. Selleks, et seda jõudu vähendada on minu viimane soovitus meile kõigile ... vaadakem vähem reklaami.

E-kaubanduses edu saavutamisest

2011-01-24T17:46:00.000+02:00

Eestis on e-kaubanduse osakaal kogu kaubandusest olnud traditsiooniliselt võrdlemisi väike. Näiteks 2008 1. kvartali statistika põhjal ei olnud 57% küsitletutest üldse huvitatud e-kaubandusest. See number ei olnud mitte kahaneva trendiga vaid püsib üsna sama juba aastast 2006. Vaata tabelit siit.

E-kaubanduse madalal populaarsusel on oma selge põhjus. Nimelt on enamik veebikauplusi kujundatud inimestele kellele meeldib sobrada kataloogide sügavustes, kelle süda rõkkab rõõmust kui nad saavad lugeda ekraanitäite kaupa 8-s fondis teksti, kellele meeldib kui ostetava eseme tikutoosi suurust fotot ümbritseb vähemalt 3 vilkuvat reklaami ning kes on rõõmsalt üllatunud kui toote lõplik hind koos maksude ja transpordina öeldakse välja alles peale 10min kestnud CheckOut protsessi. Paraku ei ole aga enamik inimesi aga sellised. Inimestele meeldivad ilusad kohad ja ilusad asjad. Shoppamas käiakse hästi lõhnavas, soojas ja läikivas kaubanduskeskuses, mitte odvas keldris allahinnatud träna kastis sobramas. Ega asjata ei pane kaubamajad lõhnaõli-kosmeetika osakonda kohe sissepääsu juurde. Ikka selleks, et glamuur, lõhnad ja magus elu sulle kohe poodi astudes positiivse emotsiooni annaks.

Seega võiks tänapäeva edukas veebipood vältida Amazoni ja eBay eeskuju ja eelistada ilu ning head disaini. Võrrelge näiteks Digikogu ja Amazoni või Soprano kaubanduskeskust ja eBay-d Miks ei võiks veebipoes käimine olla 3D virtuaalne imitatsioon kaubanduskeskuses käimisest?

P.S. e-poe pidamisel on üheks suuremaks tööks korralike tootematerjalide tegemine. Mitmes keeles tekstide, videote ja fotode tegemine on loomulikult väga töömahukas. Elektroonika tootjatel on aga oma toodete kohta väga korralikud materjalid alati tehtud. Miks siis ei võiks Sony, Samsung, Nokia, HP, Philips ja teised lisada oma tootekirjelduse kõrvale nuppu "Buy now" ja võtta ära osa jaekaubanduse marginaali? Lisaks headele tootekirjeldustele on ju neil olemas teinegi ülimalt suur eelis - usaldusväärne bränd. Globaalne elektroonikabränd ei tee ju oma klientidele külma ja toob ikka lubatud kauba alati kohale.

Firefox on tõesti popim kui Internet Explorer!

2011-01-05T12:00:00.001+02:00

ReadWriteWeb kirjutab, et esimest korda ületab Euroopas Firefox-i brauseri turuosa (38,1%) Internet Exploreri turuosa (37,52%). Märkimisväärselt on tõusnud ka Google Chrome turuosa (14,58%). Loe täpsemalt siit.

Võtsin selle väite kontrollimiseks Google Analyticsist raporti pilveraal.ee viimase kuu lugejaskonna brauseri ja mobiili eelistuste kohta:

Pilveraal.ee lugejaskond ei ole ilmselt väga korrektne valim. Sellegipoolest võib teha järelduse, et tänapäeval tuleb netiteenuste kasutajaliideseid testida Firefox-i, IE, Chrome-i, Safari, Androidi ja iPhonega. Laiatarbe teenuste puhul tuleb siia lisada veel Opera, iPad ja SymbianOS. Kui arendataval netiteenusel juhtub veel olema näiteks 3 keelt, siis tähendab põhjalik testimine lausa 27-e erineva kasutajaliidese läbikäimist. Karmilt tööd.... aga pole parata, sest muidu võib juhtuda probleeme a la "iPad-s ei mahu venekeelne tekst nupu peale ära...."

Uue aasta soov poliitikutest ja netiteenustest

2011-01-03T00:00:00.000+02:00

2011 võiks olla see aasta kus Eesti poliitikud võtavad kasutusele kõik netiteenuste ja sotsiaalvõrkude võimalused suhtlemaks oma valijatega, edendamaks debatte ja andmaks ülevaadet oma tegemistest. Praegu ei ole interneti kasutamine "enese turunduseks" poliitikute hulgas veel päris mainstream. On kogenumaid tegijaid nagu näiteks Marko Mihkelson, Jaak Juske, Marek Strandberg või Evelin Sepp, kuid on ka neid kellel interneti jalajälg puudub. Vaata blog.tr.ee poliitikute blogide nimekirja siit.

Tuleviku poliitik on see kelle koduleht ja blogi on koht kus käib aktiivne debatt, kelle Facebook-i fännilehele saab vajutada nuppu Like ja kes arvestab temale läbi interneti jõudnud arvamusi ka näiteks hääletamisel. Tuleviku poliitik on nagu Memokraat. :-)

Soovitaksin omale interneti jalajälje tekitamiseks järgmiseid pilveraal-netiteenused:
Bloggeri ja Wordpressi blogimootorid, mille abil saab täitsa korraliku "interneti jalajälje" luua. Selleks saab kasutada ka oma domeeni ehk internetiaadressi. Näiteks pilveraal.ee töötab Bloggeri mootoril.

Google Analytics, millega on hea jälgida oma lehe külastatavust. Soovitan soojalt seda kõigile blogijatele, sest tänu Analyticsile on hea näha, et sinu kirjatöid ikka loetakse.

Loomulikult ei saa tänapäeval enam ilma videoteta ja selleks sobivad Windows Movie Maker / Apple iLife videote tegemisel ja YouTube või Vimeo nende publitseerimisel.

Uudiskirjade saajate registreerimiseks ja kirjade saatmiseks olen kasutanud getresponse.com-i kuid äkki oskab keegi soovitada ka mõnda teist või paremat lahendust.

Tagasisidet oma valijatelt või siis blogi lugejatelt võib küsida Soovitusindeksi teenusega. Paljud valijad teevad oma otsuseid lähikondlaste arvamuse järgi ja selles osas ei peaks poliitik käituma kuidagi teisiti kui näiteks automüüja. Nii, et küsimused "Kui tõenäoliselt soovitaksite Toomas Hendrik Ilvese valimist presidendiks oma sõbrale või heale kolleegile (0-10)?" ja "Palun põhjenda oma vastust?" annaksid Presidendile päris hea sisendi oma poliitika kujundamiseks. Oleme me ju kõik tema kliendid.

Loomulikult ei saa üks avaliku elu tegelane ilma Facebookita. Eesti elanikest omab Facebooki kontot täna hinnanguliselt 25-30%-i. See protsent kasvab kiiresti. Facebooki oluliseks eeliseks lihtsalt kodulehe ja blogi ees on see, et seal käib kogu arutelu oma nime all. Tänu sellele on seal vähemalt 90% vähem trollimist ja kommentaarid on palju intelligentsemad ja vaimukamad.

Kuid selle turunduse kõrval ei tohi unustada, et netiteenused ja sotsiaalvõrgud on kõigest (võimsad) tehnilised vahendid ... oluline on ikkagi sisu. Poliitiku puhul võiks sisu olla näiteks visioon või maailmavaade mida siis läbi interneti vahenduse arendatakse ja propageeritakse. Näiteks:

pilveraal.ee visioon on netiteenuseid, pilveraali teenuseid, IT teenused. Ma usun, et need teenused on toredad ja muudavad meie elu paremaks ja huvitavamaks.

memokraat.ee visiooniks on minu meelest ausus ja õiglus.

internetmarketing.ee visioon on iseseisev ettevõtlus, mida saad ajada internetiturunduse abil.

Evelyn Sepa blogis aga on kohe esimeses lauses nõme solvang kõigi eestlaste suunas, et meie standard on olla tümakas alkolembeline..... mis visiooni see postitus siis kannab?

Ennustused 2011 aastaks

2010-12-30T01:00:00.000+02:00

Aasta tagasi avaldasin siin blogis ennustused 2010-ks aastaks. Nüüd on hea vaadata toonaste prognooside paikapidavust ja proovida taas ennustada mida võiks tuua 2011. aasta. Praegu 2009. aasta ennustusi lugedes tuleb tõdeda, et need olid veidi liiga optimistlik ja mõned ennustatud nähtustest võiks uuesti "järgmise aasta" kuumaks teemaks prognoosida.

Ennustasin, et 2010 näeme lahendust e-ajakirjanduse rahastamises. Mõnes mõttes võiks Ekspressi (ja tõenäoliselt teda peagi järgivate teiste väljaannete) iPad versioone selleks lahenduseks pidada. Suund on igatahes selge: lugeja/vaataja peab maksma hakkama. Omaette aga-ks on esialgu see, et hoolimata Apple ennustatavast iPad-de tohutust läbimüügist (65 miljonit aastal 2011), seab ühele seadmele keskendumine iPad leheversiooni üsna kitsasse nishi. Siin aga on lahenduseks juba olemasolevad ja peagi laiemasse kasutusse jõudvad iPad emulaatorid. Emulaatorid ehk tarkvara, mis võimaldab PC-l töötada iPad-na. Nii, et võib juhtuda, et läbi sellise kummalise metamorfoosi saamegi tasulise veebi-väljaande arvutisse.

Ennustasin, et vähemalt üks Eesti startup muutub edukaks mitmekümne töötajaga ettevõtteks. Päris nii vist ei ole läinud kuid Eesti startup-de edu on olnud märkimisväärne. Kui ühendatud koerte ja kasside saneerimine välja jätta, siis Fortumo, Edicy, Erply ja paljud teised on oma kliendibaasi ja majandustulemusi kõvasti kasvatanud. Hästi läheb meil alustavate ettevõtetega! Küllap lähiaastatel kasvab mitmest neist ka uus ja suur tööandja.

Ekspordi ja tootearenduse süstemaatilisuse osas on areng olnud kindlasti hea - väike, aga hea. Halb on, et seoses innovatsiooniaasta lõppemisega on meediakära innovatsiooni ümber vähem. Hea on, et Arengufondi, EAS-i ja klastritoetuste toel hakkavad aga tõelised arengud toimuma. Süstemaatiline innovatsioon ja eksport nõuab tuhandete inimeste meelemuutust ja tööharjumuste ringi harjutamist. Eks see võtabki aega.

Ennustasin, et IT ja tehnoloogia alal valitseb tööjõupuudus. See läks küll täppi. Tööjõupuudus ei ole küll nii tõsine kui 2006-2007, aga ega hea tegija IT alal ikka väga pikalt tööd otsima ei pea.

Ennustasin, et SAAS ja PAAS lahendused tulevad kasutusele ka Eesti ettevõtetes. Selles osas on areng olnud veel väheldane. MicroLinki Soovitusindeks kui üks korralik eestimaine netiteenus (SAAS) on päris mitmes Eesti majanduse jaoks olulises ettevõttes kasutusel, samas arenguruumi nii netiteenuste loomise kui nende kasutuselevõtu osas on palju. Uute IT süsteemide kasutuselevõtt asutustes ja ettevõtetes on töömahukas ja aeganõudev protsess ning seega näeme me netiteenuste puhul pigem aeglast ja kindlat turuosa kasvu kui kiiret ja tormakat läbimurret.

...veel võiks 2011 juhtuda

e-kaubanduse osakaal Eestis on senini väike. Kuid esiteks oleme tänaseks oleme me jõudnud olukorda kus tehnoloogiline valmisolek minna e-kaubandusega uuele tasemele on olemas:
- Erinevad programmeerimiskeeled võimaldavad luua korralikke 3D veebikauplusi. Näiteks nagu soomlaste loodud Soprano veebikaubamaja. Samuti suudavad isegi mobiiltelefonid juba neid poode kuvada ja neis navigeerida.
- Logistika ja makselahendused Smartposti, Paypal-i jms. näol on juba mõnda aega olemas.
Teiseks on tänu Cherry.ee-le, Elioni Digikogule ja teistele veebikeskondadele tõusmas inimeste harjumus netist asju osta.
Väidan, et kõik eeldused e-kaubanduse eduks on olemas. Puudu on veel ainult koht kus need arengud kõik kokku pannakse. Nii, et kui seesama Cherry.ee, hinnavaatlus.ee või keegi uus tegija otsustaks teha ühe korraliku 3D kaubanduskeskuse, siis võiks sellel olla isegi päris oluline mõju e-kaubanduse osakaalu tõusule Eestis.

Mobiilirakenduste kui võimaluse ja samas ka turvaohu tähtsus jõuab ka Eesti ettevõtetesse. Näiteks Soomes on täna ettevõtete mobiiltelefonide halduse teenus suure ja kasvava turuosaga. Eestis ei panusta ettevõtted sellesse valdkonda aga praktiliselt üldse. Samas oled ilmselt isegi märganud, et saad aina rohkem kirju mille lõpus on märge "sent from my IPhone/HTC/Nokia". Järelikult saab ja tehakse mobiilidega tööd, aetakse asju ja hangitakse infot. Seda peaks ära kasutama nii ettevõtted, e-teenuste pakkujad kui ka e-ajakirjanikud. (Siinkohal minu tervitused Swedbanki internetipanga arendajatele kes on teinud Swedi internetipangast väga toreda nutifoni rakenduse.)

Laiemalt vaadates ei pääse me aga 2011 ilmselt kahjuks ahelast: kasvav kütusehind + kliimamuutus -> kasvav toiduhind -> nälg ja mäss vaesemates riikides -> palju õnnetuid inimsaatusi.

Natuke kurva noodiga nüüd lõpetasin, aga sellegipoolest head ja ilusat vana aasta lõppu ning uut aastat kõigile pilveraal.ee lugejatele!

Spinglo.com ehk kuidas loll ja tema raha teineteisest kiiresti lahutada

2010-12-26T20:27:00.000+02:00

Alustuseks on pilveraal.ee blogi kontekstis oluline märkida, et Spinglo.com ja tema omanik Synkronice ei ole internetiäri, sotsiaalvõrgustik, pilveraal või netiteenus. Spinglo.com-i puhul on tegemist tavapärase püramiidskeemiga mis on lihtsalt valinud sotsiaalvõrgustiku kui popi ja noortepärase teema oma kontekstiks.

Kui tegemist oleks tõesti sotsiaalvõrgustiku teenusega, siis näiteks töötaks http://www.spinglo.com/ veebileht korralikult ja näiteks lingi "Info" alt avaneks ka reaalne tekst infoga.

Mind ajendas seda postitust kirjutama see, et hoolimata hoiatustest E24-s ja Internetmarketing.ee-s värvatakse Spinglo võrgustikku inimesi nüüd juba kaubanduskeskustes. Seda kas tegemist on ausa ettevõtmisega või lihtsameelsetelt raha ära korjamisega soovitan kontrollida läbi järgmiste hinnangute.

Hinda seda kuidas liigub raha ja mida selle eest saad. Jäta kogu vaht, lubadused ja keerulised terminid kõrvale. Spinglo puhul saab osta (näiteks 575 euro eest) aktsiaoptsioone. Raha liigub omanikele, maksjale jääb optsioon osta aktsiaid. Aktsiaoptsioon on sisuliselt väärtusetu paber kui tegemist ei ole reaalset äritegevust (loe käivet, kasumit) omava ettevõttega. Optsioonil on enamasti väärtus ainult vabalt kaubeldavate ehk börsiettevõtte aktsiatega.

Hinda raha liikumist Spinglo kingituste loosimise puhul. Näiteks siin uhkeldab keegi noormees, et ta teab kedagi kes tõi võrgustikku 30 sõpra ja sai iPod-i. Kui need sõbrad maksid kõik 575 eurot, siis võib öelda, et ta sai 17 250 euro eest iPod-i. Aaa...vabandust, väike täpsustus! Tegelikult ta iPod-i ikkagi ei saanud vaid talle helistati ja öeldi, et "varsti pannakse teele". Kõik kes on internetist midagi ostnud teavad, et nendel kahel on kuristiku suurune vahe.

Kui ettevõttel on raudkindel äriplaan, siis kaasatakse kapitali kas investoritelt või börsilt. Mõtle kas sinul kui tulevasel investoril on kaubanduskeskuses paremad võimalused äriplaani hindamiseks kui professionaalsetel investoritel ja nende juristidel. Loomulikult mitte. Sellepärast sinult seal jõulustlemise keskel raha tahetaksegi. Päris investorid lihtsalt ei anna, sest tegemist on püramiidskeemiga.

Mitte ühegi investeerimisraundi puhul ei rakendata süsteemi kus esimesena investeerinu saab tasu selle pealt kui ta veel investoreid toob. Sellist süsteemi rakendatakse püramiidskeemide puhul.

See, et paljud inimesed (sh. võib-olla sinu tuttavad) on Spinglo õnge juba läinud ei tähenda, et tegemist ei oleks püramiidskeemiga. Lihtsalt tegijad on asja suuremalt ette võtnud. Jagavad lausa nänni jne. Ära lase karjainstinktil oma rahakotti puudutavaid otsuseid mõjutada.

Lõpuks:
"Tasuta juust on ainult hiirelõksus" - Vene vanasõna
"Loll ja tema raha lähevad kiiresti lahku" - Olari Taal
olen kindel, et 2011 lõpus saan kirjutada järgmise postituse, mille sisuks on "näete, ma ju ütlesin...." :-)

Küberprotestimine - kas see on ikka OK?

2010-12-16T17:55:00.000+02:00

Viimase paari kuu jooksul on maailmas saanud populaarseks korraldada mingi idee toetuseks või vastuseisuks DDOS rünnakuid. Näiteks rünnati USA filmi assotsiatsiooni protestimaks nende piraatluse vastast tegevust. Samuti on viimase paari nädala jooksul korraldanud Wikileaksi toetajad väga tõsiseid rünnakuid Mastercardi, Paypal-i ja paljude teiste organisatsioonide vastu mis on Wikileaksi tegevust takistanud. Kas DDOS rünnakuga protesteerimine on samm kodanikuühiskonna suunas või on tegemist ebameeldiva ja ohtliku ilminguga?

Minu hinnangul on tegemist väga halva ja ohtliku tendentsiga. Kuigi esialgu tundub see uus ja huvitav nähtus, mida kasutavad üliõpilased ja algajad arvutikasutajad hobi mõttes (nagu omal ajal esimesed häkkerid), siis pikemas perspektiivis on sellel tegevusel ja uuel trendil väga halvad tagajärjed.

Esiteks on DDOS rünnakuga protestimine liiga lihtne. Sa ei pea külma ja vihma kätte õue minema või plakatit valmis meisterdama vaid lihtsalt käivitad arvutis mingi veebilehe ja vajutad enterit. See tähendab, et iga pisemgi asi võib pälvida järjekordse pahameelelaine ja suure rünnaku. Näiteks kui Kreekas oleks DDOS-ga protestimine levinud, siis seal ilmselt ei oleks viimase aasta jooksul üldse võimalik internetti kasutada.

Teiseks on DDOS ründamine anonüümne. Seega ei pea protestijad olema piisavalt julged, et oma sõnade taga seista.

Kolmandaks tõstaks DDOS oskuste ja tööriistade laiem levik oluliselt üldist ühiskondliku (IT) relvastuse taset mis kindlasti meie üldist turvalisust ei tõstaks. Igal hetkel võiks suvaline solvunud klient või lihtsalt paha poiss mingi veebilehe või e-teenuse maha võtta. Nagu USA on omal maal hea näitena tõestanud tähendab relvade lihtsam kättesaamine tulistamiste arvu kasvu.

Ning lõpuks on DDOS minu arvates segamine nagu iga teine füüsilises maailmas toimuv hävitamine. Samamoodi võiks ostukeskuse ees pettunud protestija karjuda või takistada füüsilisel moel uusi kliente keskusesse sisenemast.

Kuidas sulle tundub? Kas minu seisukoht DDOS-i kui protestimise mooduse suhtes on liiga negatiivne?

Tänase päeva pilveraalinduse uudis nr.1: database.com

2010-12-09T22:11:00.000+02:00

Salesforce teatas täna, et hakkab pakkuma andmebaasi teenust. Teenus hakkab olema saadaval pilveteenusena aadressil http://www.database.com/. Ehk tegemist on Platform-as-a-Service kategooriasse kuuluva teenusega. See on ilmselgelt oluline areng pilveraalinduse maastikul ja sellest saame kindlasti lugeda ka edaspidi.

Titaanide võitlus ja usinate päkapikkude lömastamine
Üldiselt peab blogosfäär selle teenuse välja tulemist Salesforce ja Oracle vaheliseks titaanide võitluseks. Kuid paraku on selle võitluse negatiivseks tagajärjeks paljude väiksemate PAAS platvormi pakkujate ärivõimaluste haihtumine. Seda näidet võib tegelikult üldistada kogu IT maastikule. Maastikul ajavad oma väikest asja mitmed keskmise suurusega edukad IT firmad. Nende kõrval tammuvad aga ringi hiiglased - Microsoft, Oracle, Google, Apple, SAP, HP, Nokia jt. Tihti juhtub, et tahtmatult või meelega astuvad hiiglased väikestele tegijatele peale ja lömastavad nad. Hea on kui see juhtub läbi väikese tegija ära ostmise (Google ja Jaiku), palju kurvem kui see toob kaasa ärivaldkonna hävitamise (näiteks nagu Google Analytics on praktiliselt hävitanud veebianalüütika tarkvara turu).

Kära ümber olematu IT teenuse
Teine huvitav nüanss http://www.database.com/ teenuse puhul on see, et teenust ju ennast veel ei olegi, aga juba on suudetud selline meediakära tekitada. See on muide USA tarkvara pakkujate traditsiooniline lähenemine - põhiline meediakära käib teenuste ja arenduste ümber mis hakkavad normaalselt tööle alles poole aasta pärast. Seda on eriti oluline meeles pidada IT süsteeme ostes. Hea praktika mida hostingu äri valdkonnas nii MicroLinkis kui Elionis juba aastaid oleme järginud on see, et uuemaid kui 6 kuu vanuseid tarkvara versioone kriitiliste infosüsteemide puhul me ei kasuta.

Netiteenuste lipulaev Salesforce liigub järjest madalama infrastruktuuri suunas?
Salesforce.com reklaamib ennast sloganiga "no software" millega peetakse silmas seda, et ettevõte võiks saada kogu oma IT netiteenusena - ilma installeerimise ja programmeerimiseta. Sellele visioonile räägivad aga Salesforce enda sammud natuke vastu. Kui mõni aasta tagasi käivitati force.com platvormi teenus, siis see oli selgelt samm rakenduse kihist platvormi kihti. Hakati pakkuma teenust mille peal programmeerijad saavad luua rakendusi, mitte teenust mis aitavad juhtidel ettevõttes mõnda protsessi IT-ga toetada. http://www.database.com/ on järjekordne samm mis viib Salesforce fookuse pigem infrastruktuuri kui äriteenuste pakkumise suunda. Kas järgmine samm saab siis olema virtuaalserveri teenus???

Kaks harjumist vajavat muutust

2010-12-06T20:58:00.000+02:00

Järgmise paari aasta jooksul toimuvad netiteenuste kasutamisel kaks muutust millega meil tuleb harjuda.

Esimene muutus millega meil tuleb harjuda on see, et tasuta lõunad saavad läbi ja netiteenuste kasutamise eest tuleb hakata maksma. Tõenäoliselt jäävad tasuta kasutatavaks suured reklaamiplatsid nagu Google või Facebook, aga vähegi väiksema kasutajaskonnaga ja eriti ettevõtluseks kasutatavad netiteenused saavad olema tasulised. Tendents, et tasuta funktsionaalsust keeratakse järjest väiksemaks ja lisatasulisi teenuseid aina enamaks on paljudes netiteenustes olnud juba mõnda aega. See, et oleme saanud nii pikalt nautida tasuta teenuseid tulenes suurest hulgast vabast riskikapitalist ja lihtsameelsest usust sellesse, et kui mul on palju tasuta kasutajaid, et küll siis ka kuidagi nende pealt teenitakse. Sarnaselt võiks näiteks toidukauplus loota, et pakkudes toidukaupu tasuta võiks ta ära elatuda tööstuskaupade müügist tuhandetele klientidele kes tema poes tasuta vorsti korvi ajavad.....

Teine muutus millega näiteks Facebooki... või internetipanga kasutajatena juba mõnda aega oleme pidanud harjuma on see, et meie kasutatavad IT lahendused muutuvad. Nad teevad seda iseenesest ja tihti suures mahus. Veebilehtede paigutus muutub, nupud kolivad "valesse" kohta või suisa kaovad. Võimalusi lisandub ja kaob. Enamasti meid sellest isegi ei teavitata. Eile andis üks klahvikombinatsioon ühe tulemuse, täna juba hoopis teise. Muutuste kiirus ja ulatus saab lähiajal olema veelgi suurem. Paraku kaasneb sellega ka kasutute muutuste tiheduse ja mõttetute ümber harjumiste kasv.

Muide mõttetute muudatuste probleem ei ole mitte ainult IT teenustes vaid sama häda on domineerinud mõnda aega ka näiteks autotööstuses kus mõeldakse välja aina uusi ja uusi autotüüpe - linnamaastureid, crossovereid, roadstereid ja mida iganes. Jooksukingade arenduskiiruse järgi võiks aga öelda, et inimjala evolutsiooni kiirus on võrreldes 50 aasta taguse ajaga kümnekordistunud.

Nii, et kui nüüd selle "Publish" nupu üles leian.... siis ütleksin, et pidevalt muutuvad netiteenused on täitsa lahedada. :-)

IT Pilveteenustest Elionis ja MicroLinkis

2010-12-04T21:39:00.000+02:00

Postimehe lisas Otsustaja ja elektrooniliselt E24-s ilmus Raigo Neudorfi sulest artikkel pilvedesse kolivatest IT-teenustest. See on väga hea, et
ajakirjandus pilvraalindusest kui olulisest ja kiirelt arenevast trendist aina rohkem kirjutab.

Aitasin Kalev Reiljanit artikli jaoks kommentaaride kirjutamisel ning järgnevalt annaksin ülevaate Elioni ja MicroLinki seisukohast ja plaanidest IT pilveteenuste osas:

Sissejuhatuseks väike täpsustus terminoloogia osas:
Pilvraalimine ehk cloud-computing tähendab teenust kus üle võrgu on võimalik iseteenindusliku kasutajaliidese kaudu rentida arvutusvõimsust. Peamiselt serverivõimsust ja kettamahtu, aga tänapäeval ka erinevaid võrgulahendusi näiteks koormusejaoturit, veebilehtede puhvrit jms. Suurimad pakkujad on Amazon ja Rackspace.

Virtuaalserveri teenus on oma tehniliselt sisult väga sarnane pilvraalimisele. Peamiseks erinevuseks on vähemad iseteeninduse võimalused, samas on ta tavaliselt suurema paindlikkusega tehnilise lahenduse ja hinna osas. Virtuaalservereid pakuvad praktiliselt kõik IT teenusepakkujad teiste hulgas ka Elion-MicroLink

Netiteenus ehk SaaS (Software as a Service) tähendab teenust kus üle võrgu on võimalik kasutada tarkvara lahendust. Näiteks raamatupidamistarkvara, fotogaleriid, majandustarkvara, müügijuhtimise tarkvara. Tihti on netiteenus installeeritud pilvraalile pakkumaks kiiret võimalust süsteemi võimsust lisada ja vähendada. Tuntuimad netiteenused on Eestis Hot suhtluskeskkond, Soovitusindeks, Directo majandustarkvara. Maailmas on selle valdkonna esirinnas Salesforce, SugarCRM ärikliendi teenuste vallas; Gmail, Hotmail, Flickr, Picasa erakliendi teenuste vallas.

Elioni ja MicroLinki plaanid pilvtehnoloogia vallas
Elioni ja MicroLinki plaanid on pilvtehnoloogia kiire arengutrendiga kindlasti kaasas käia. Juba täna pakume aktiivselt virtuaalserveri teenust ja enamik äriettevõtetest kes kasutavad meie IT teenuseid majutavad oma infosüsteemid virtuaalserveritele.
Ilmselt ei ole mõistlik arendada välja pilvraali teenust koos täiemahulise kasutajaliidesega ainult Eesti turu jaoks. Seega osaleb Elion koos teiste TeliaSonera grupi ettevõtetega projektis mis analüüsib võimalust luua pilvraali teenus kogu TeliaSonera grupi turu jaoks.
Teisest küljest kasutame Elionis ja MicroLinkis globaalsete pilvraali ja netiteenuste pakkujate lahendusi oma teenuste komponentidena. Meie jaoks ei ole tehniliselt ja oskuste mõttes vahet kas pakkuda IT teenust eraldi füüsiliselt serverilt, meie jagatud virtuaalserveri keskkonnast või näiteks Amazoni EC2 või MicroLink Azure keskkonnast. Peamised platvormi valiku kriteeriumid on pigem majanduslikud ja õiguslikud. Näiteks tarkvara litsentseerimise reeglid.

Milline on Eesti ettevõtete teadlikkus pilvetehnoloogiate osas?
Eesti ettevõtted ja riigiasutused on väga avatud uutele tehnoloogiatele. Üldine teadlikkus nii virtuaalserverite, pilvraalimise kui ka netiteenuste osas on võrreldes teiste riikidega suhteliselt hea. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toimub evolutsiooniliselt. Uute lahenduste käivitamisel arvestatakse ka nende kui võimalustega.

Millised on peamised IT pilveteenustega seotud hirmud?
Eesti ettevõtete hirmud seoses IT teenustega on võrdlemisi väikesed. Võib-olla võiks turvalisuse ja andmekaitse osas paranoia isegi suurem olla. Peamiseks tehnoloogia valiku kriteeriumiks on sageli hind ja suurim hirm pilvetehnoloogia puhul on seega ka kartus kõrge hinna või ootamatu kulu ees.

Milliseid näiteid pilvetehnoloogia kasutamisest võib tuua?
MicroLinki Arvuti Varukoopia teenus kasutab pilvraali ressursina. Kuuldavasti kasutatakse ka Äripäevas Salesforce netiteenust. Elionil MicroLinkil on sadu kliente kelle infosüsteemid on majutatud virtuaalserveritesse või kes kasutavad meie jagatud e-posti teenust MLX+.

Millised on peamised eelised pilvetehnoloogia eelised?
Peamisteks eelisteks täna on IT süsteemi käivitamise ja muutmise kiirus ning kasutuse põhine hinnastamine. Arvutusressurssi saab kiiresti ja iseteenindusliidese kaudu kasutusele võtta ja kasutusest ära anda. Maksma peab vastavalt sellele kui palju ressurssi kasutad ning puudub vajadus teha investeeringuid.
Pilvraali teenuste areng on aga väga kiire. Juba täna on võimalik saada pilvraalist (näiteks Amazonist või MS Azure-st) selliseid IT tehnilisi teenuseid ja võimalusi mida eraldi füüsilise serveriga ise teha võimalik ei ole. Näiteks koormusejaotureid või oma andmete puhverdamist.
Peamiseks takistuseks pilvraalide arengu ja kasutuselevõtu ees on suurte tarkvarafirmade litsentsipoliitika. Näiteks osasid Microsofti või Oracle lahendusi ei saagi majanduslikult mõistlikult pilvraali keskkonda installeerida. Seega hetkel juhib kogu valdkonna arengut juriidika mitte tehnoloogia.

Kas ja kui suurt kokkuhoidu pilvetehnoloogia võiks ettevõttele anda?
Kokkuhoid või suurem kulu sõltub igast konkreetsest lahendusest. Tüüpiline pilvraali hinnastamine koosneb pisikestest tasudest (näiteks 0,01 USA senti/GB). Sellest tulenevalt tundub pilvraal odav, aga kuna erinevaid kulu komponente on palju, siis võib ta kokkuvõttes tulla ikkagi kallim kui virtuaalserver või oma server.

Kui valmis hetkel üldse Eesti turg selleks on, et siin ettevõtjad pilvetehnoloogia võimalusi kasutama hakkaksid?
Eesti turg ja teenusepakkujad on valmis. Paljuski sõltub aga pilvtehnoloogia areng ja kasutuselevõtt globaalsetest teenusepakkujatest: Amazonist, Googlest, Microsoftist, Oraclest. Väikesed muudatused pilvraali hinnastamises, litsentsipoliitika reeglites või uutes teenustes võivad muuta pilti drastiliselt. Seega kui mõni pilvraali lahendus hakkab olema märkimisväärselt soodsam kui virtuaalserver või eraldiseisev füüsiline server hakkab tema osakaal uute lahenduste tehnoloogias tõusma.

Oluline on siia lõppu märkida siiski, et pilvraal ehk riistvara ja majutuse osakaal tervikliku IT süsteemi kulust on võrdlemisi väike. Jäädes kuskile 10-15% kanti. Sellest tulenevalt on majanduslikkuse mõju osas netiteenuste ehk SAAS valdkonna areng tunduvalt olulisem kui pilvraalindus.

Klassika: Michael Porteri 5 konkurentsijõudu IT teenuste näitel

2010-11-28T17:50:00.001+02:00

Michael Porteri 5 konkurentsijõudu on väga hea mudel hindamaks teenuse või toote konkurentsiolukorda. Nagu teada ei sõltu konkurents ainult teistest konkurentidest vaid mitmest teisest asjaolust. Allpool olevas videos selgitan paari näite varal mis on Porteri 5 konkurentsijõu mudel. Kuigi videos räägin ainult IT valdkonnast sobib Porteri mudel loomulikult ka kõigi teiste valdkondade toodete analüüsimiseks. Loodetavasti aitab video nii mõnelgi ärijuhtimise tudengil eksamiks valmistuda või aitab mõne lootusetult keerulisse konkurentsisituatsiooni sattuva teenus tegemata jätta.

Rohelisest IT-st

2010-11-26T22:29:00.001+02:00

Aprillis tegin RISO korraldatud Rohelise IT seminaril ettekande Rohelisest IT-st. See oli kindlasti üks lõbusamaid ettekandeid mida sel aastal olen teinud.
Mida arvad sina? Kas keskkonna mõttes oleks kasulikum kui inimesed asendaksid üha enam töötamist ja ringikihutamist arvuti taga istumise, mängimise ja filmivaatamisega? Ehk bensiini asemel netiteenuste ja pilveraalide tarbimisega?

Kas Eesti Ekspress + iPAD 350 kr/k oleks ahvatlev pakett?

2010-11-24T21:37:00.000+02:00

Lisaks Eesti Ekspressile teatas täna ka Rupert Murdoch, et hakkab iPad-i platvormil e-ajalehte pakkuma. Seega võib olla peaaegu kindel, et iPad-il olev e-ajakirjandus saab olema üks arenev valdkond.

Kui vaadata iPhone edu, siis kindlasti on olnud selles suur osa sellel, et mobiilside operaatorid on sponsoreerinud iPhone seadmeid ehk pakkunud neid oma pakettides sisuliselt järelmaksuga. Eks meile ju tundub, et 10 000 kr kohe välja maksta on raskem kui maksta näiteks kohe 3200 kr ja siis kahe aasta jooksul 500 kr/k (ehk kokku siis 15 200 kr). Lisaks iPhone edu tagamisele oli see finantsiliselt mahukas järelmaksu pakkumine tõenäoliselt üks peamisi põhjuseid miks operaatoritel õnnestus saada Apple loobuma oma plaanist teha SIM kaardita iPhone 5.

Kohe-kohe on käivitumas võimas iPad-de tehas mis lisab tänasele tootmisvõimsusele 18 miljonilt aastas veel 40 miljonit ning kellelegi tuleb need seadmed ka maha müüa. Kui siia kõrvale lisada arenev iPad-de e-ajakirjandus siis kas poleks mitte loogiline kui meediaettevõtted võtaksid mobiilside operaatorite rolli ja hakkaksid pakkuma kuutasulist paketti mis sisaldaks nii ajalehte kui iPad-i? Kas pakkumine "Kõigest 300 kr/k eest iPad+Eesti Ekspress" kõlaks ahvatlevalt?

Eks muidugi siinkohal tuleb märkida, et erinevalt mobiilside operaatoritest ei ole meediaettevõtetel väga suuri finantsvõimalusi sellist järelmaksu pakkuda (ehk raha), aga äkki siis tasub kõigil kolmel osapoolel (Apple, meedia, telekom) oma jõud ühendada?

Uus nimi "pilveraal.ee" ja täpsem siht

2010-11-22T18:36:00.000+02:00

Selleks et pilvraalimise, netiteenuste, cloud-computingu, PAAS, SAAS, IAAS ja teiste tõusvate IT trendidega kaasaegne olla tegin väikese korrektuuri blogi nimes. Nüüd kannab blogi nime pilveraal.ee. Ilus eestikeelne nimi eksju! :-)

Koos nimega täpsustan natuke ka teemasid. Keskendun rohkem sellele kuidas IT teenused arenevad ja sellele millised IT teenused meie tööelu ja eraelu kõige rohkem mõjutavad. Rohkem elulist vaadet ja vähem tehnilist vaadet.

Muutused mis IT valdkonnas toimuvad ja muutused mis tänu IT-le toimuvad on suured ja murrangulised. Loe pilveraal.ee-d ja püsid digilõhe õigel pool!

Innovatsiooni käivitamine IT ettevõttes

2010-11-21T17:30:00.002+02:00

Kevadel viisin läbi intervjuud MicroLinki juhtidega ja koostasin selle põhjal mudeli innovatsiooniprotsessi käivitamiseks Eesti IT ettevõttes. Tegin töö tulemuste kokku põhjal järgneva 10 minutilise video ettekande. Loodetavasti äratab mõtteid ja aitab lisaks MicroLinkile ka teistel ettevõtetel süstemaatilist innovatsiooniprotsessi käivitada.

Kas sa Steve Jobsi Stanfordi kõne videot oled näinud?

2010-11-20T12:25:00.000+02:00

Viimase kolme aastaga on veebiloengutest saanud kindel osa haritusest. Näiteks, kui viis aastat tagasi ei võtnud keegi sinu turundusalaseid vaateid tõsiselt kui sa ei olnud lugenud Michael Porterit, siis tänapäeval pead sa olema lugenud Porterit... ja näinud Peep Laja ja teiste videoloenguid. Oma osa on sellel arengul kindlasti tehnoloogilisel progressil - YouTube-l, Vimeol ning sellel põhinevatel portaalidel nagu TED või http://www.areng.ee/.

Panin blogisse üles lingid kolmele klassikule, mida kõik kes on keegi lihtsalt peavad olema näinud. Millised on sinu arvates olulised, õpetlikud, arendavad ja vaimukad veebiloengud mida kindlasti vaadata? Kui sul on mõni hea veebiloeng siis ole hea lisa talle link Facebooki seinale või siia kommentaarina.

Erilised netiteenused

2010-11-18T09:12:00.001+02:00

Netiteenused on valdkond mis kiiresti areneb. Uusi teenuseid tuleb turule iga päev ja mis veelgi tähtsam paljud (IT) teenuseid ja teenuste kombinatsioonid on täiesti uudsed ja erilised. Tihti on uued ja kasulikud teenused sellised mille peale niisama lihtsalt ei tulekski ja mida saab ellu viia alles tänu praegusele tehnoloogia ja ühiskonna arengutasemele. Siin üks näide vahvast videoklippide tegemise lahendusest Animoto. Tegin sellega tutvustava reklaami külalisloengule mille pean järgmisel kolmapäeval TTÜ Võrgutarkvara õppeaines. Kas tead ka mõnda kummalist, erilist, hoopis teistsugust, täiesti müstilist netiteenust?

Video ettekanne IT standardteenustest

2010-11-14T18:37:00.003+02:00

Elioni tehnoloogiaakadeemia raames teen ettekandeid IT standardteenustest. Sellest millised on MicroLinki poolt pakutavad pilvraalimise ja SaaS sugemetega standardteenused. Tegin sellest ettekandest lühiversiooni ja võtsin ta videosse. Vaata siit:

Tegemist on minu esimese video blogipostitusega .... sellest ka veidi koduvideolik tase. :-)

Tööd! IT juhtidele ja IT järelevaatajatele

2010-11-12T14:57:00.005+02:00

Eesti IT teenuste turg on vaikselt aga kindlalt liikumas suunas kus IT juhti ennast ettevõtted enam tingimata oma palgale ei võta vaid eelistavad seda tööd osta teenusena. Sellel on mitmeid põhjuseid:

- Paljude ettevõtete jaoks ei ole IT põhiäri osa ja tegemist on nii öelda tarbekaubaga.

- Mitte IT inimesed ehk ettevõtete ärilised otsustajad mõistavad IT-d järjest paremini ning nad ei vaja vahemehena enda ja teenusepakkuja või tarkvara arendaja vahele eraldi IT juhti.

- Üldiste äritrendide populaarsuse pendel on seoses Masuga jälle sellel pool kus prioriteetideks on kulude kokkuhoid, standardiseeritus, outsourcing ja tsentraliseerimine. Seda siis vastupidiselt buumi ajale kus prioriteetideks on kiire kasv ja paindlikkus.

IT juhi teenuse majanduslik efekt tugineb järgmistel nüanssidel:

- IT juht asub samas majas spetsialistidega mis võimaldab kiiret ja efektiivset konsultatsiooni tehnilistes küsimustes.

- Üks IT juht võib hallata mitut (üldiselt kuni kolme või nelja) klienti. Tänu sellele on tal võimalik teha osasid töid kohe mitme firma jaoks. Näiteks ei pea ju erinevatel ettevõtetel olema erinevad kontoritöökoha profiilid.

- IT juhi enda jaoks on töötamine teenusepakkuja juures palju huvitavam, sest võimaldab tegeleda mitmekesiste ülesannetega mitte ühtede ja samade süsteemidega. (NB! Kui soovid kandideerida MicroLinki IT juhiks, siis
kirjuta mulle.

Tänu sellele, et IT juhtimise teenus kasvatab populaarsust tekib IT teenuste turul uus vajadus! Nimelt on ettevõttel kellel endal IT juhti ei ole kasulik vähemalt 1 kord aastas oma IT teenused üle vaadata. Selleks on kasulik kasutada IT konsultante nii öelda järelevaataja rollis. Seda teenust juba mõned konsultandid pakuvad, aga oodata on ka siin vaikset aga kindlat turu kasvu. Jõudu kõigile IT konsultantidele!

Gartner: Raha teeniv IT-juht

2010-11-10T21:00:00.003+02:00

Tänu Taivo Tenderile sain lugeda Gartneri koostatud IT valdkonna peamiste lähituleviku trendide analüüsi. (Konsultatsioonifirma Gartner on teatavasti IT valdkonna kõige tähtsam prohvet. Gartneri mõjuvõim on nii suur, et sageli täituvad Tema ennustused juba seetõttu, et Tema nii ennustas.)

Kõige tähtsam muutus, mida Gartner lähitulevikuks ennustab on IT-juhi rolli muutus. Edukas IT juht ei ole enam see kes valdab põhjalikult tehnoloogiat ja teeb otsuseid nagu "Kas minna üle Windows 7-le?" või "Kas peaksime kasutama pilvraalimist või installeerima oma VMWare klastri?". Need on küsimused, millele vastamine on ainult pilet mängu. Kõige tähtsam küsimus, millele IT juht peab vastama on "Kuidas aitab meie IT osakonna tegevus meie äri?". Näiteks GM-i IT juhi jaoks on kõige tähtsamaks teemaks see kuidas IT osakond saab aidata kaasa autode müügile.

Selle muutuse taustaks on fakt, et praegu läheb IT eelarvest ja tähelepanust alla 5% tegevustele mis toimuvad enne müüki ja müügi ajal. 95% eelarvest ja tähelepanust läheb tegevustele, mis toimuvad peale müüki: tarne, arveldamine, personalihaldus, varade haldus jms. Kindel on, et see suhe saab muutuma! IT tähelepanu turundusele, turu analüüsile, sotsiaalvõrgustumisele ja müügitegevusele saab olema suurem. (Näiteks MicroLinki Soovitusindeksi kliendid saavad juba täna ka oma klientide fotosid näha ja nendega läbi Facebooki lihtsamalt kontakti võtta.)

Teiseks tähtsaks ootuseks mida äri ja ühiskond IT-le seab on keskkonnakaitse ja säästlikkus. Need ja jätkusuutlik areng saavad olema kõige kiiremini kasvav investeeringute valdkond ettevõtetes.

Need kaks ootust kokku annavad IT-le võrdlemise skisofreenilise eesmärgi:
- Aita äril rohkem müüa ehk suurenda tarbimist.
- Edenda keskkonnasäästlikkust ja jätkusuutlikku arengut ehk vähenda tarbimist.

...ja lõpuks veel ennustus pilvraalimise kohta: Aastaks 2016 on pilvraalid kasutusel KÕIGIS top 2000 maailma ettevõttes.

Suured numbrid

2010-11-08T14:44:00.002+02:00

- Maailmas on 6,8 miljardit inimest.
- Maailmas on 2 miljardit interneti kasutajat.
- Maailmas on 5 miljardit mobiili kasutajat.
- Maailmas on 500 miljonit Facebooki kasutajat.
- 16% Soovitusindeksi küsimuse saanutest omab Facebooki kontot.

Soovitusindeks hakkab näitama nägusid

2010-11-05T22:18:00.004+02:00

Eelmisel nädalal ületasime Soovitusindeksi teenusega 100 000 tagasiside küsimise piiri. Nii, et rohkem kui 100 000-lt meie kliendi kliendilt on küsitud need kaks kõige tähtsamat tagasiside küsimust: "Kui tõenäoliselt Te soovitaksite FirmatX teenusepakkujana oma sõbrale või kolleegile?" ja "Miks?" Nii meie kui meie klientide kogemus on näidanud, et Soovitusindeks on kasulik süsteem teeninduse arendamiseks ja seda kogemust jagame ka 23.11 toimuval seminaril.

Väikese eelteatena lisan, et kui kõik hästi läheb, siis on peagi Soovitusindeksi süsteemis võimalik näha ka tagasisidele vastanu pilti! Tegemist saab olema tagasiside süsteemide seas ainulaadse innovatsiooniga mis kindlasti ei oleks olnud võimalik veel aasta või kaks tagasi.

Ajujahi ideedest

2010-11-04T11:03:00.006+02:00

2. novembril kukkus selle aasta Ajujahi ideede esitamise tähtaeg ning ideed anti hindamisele. Ka minul on au ideede hindajate hulka kuuluda. Olen nüüd oma 18 ideed ära hinnanud ja annaksin edasi mõned mõtted ja soovitused:

- Kuigi ideid kokku on tohutult palju (sellel aastal 306), siis ei tasu karta oma head ideed esitada. Valdav enamus ideedest ei ole kahjuks eriti läbi mõeldud ja väga harv on juhtum kus idee esitajal on ka reaalne prototüüp, äriplaan või mingigi läbi mõeldud tegevuskava olemas.

- Mina sain kahjuks ainult ühele ideele 18-st panna hindeks 5-e.

- Idee mõtlemisel tasub teha Google otsing ja vaadata kas sellist asja juba tehakse. Mina leidsin vähemalt 5-e idee puhul, et sama või sarnane asi mida idee autorid planeerisid on juba olemas.

- IT teenuste ja portaalide puhul ei ole "reklaami müük" tulu allikas. Siinkohal tsiteeriksin interneti ärimees Peep Laja "Kui su ärimudel on reklaam, siis sul ei ole ärimudelit". Selle näite tõestuseks vaadake Eesti populaarsemaid veebi portaale, vaadake nende reklaami hinnakirju, vaadake kui tihti neil reklaamid vahetuvad ja arvutage lehekülastajaid/reklaamikroon suhtarv. Siis pange valemisse teie soovitud tulu ning saate teada kui palju kasutajaid teie veebiteenusel peaks olema. Tulemuseks on umbes "mitusada-tuhat päevas".

Nii, et kui sul on vähegi hea idee, siis võta Ajujahi konkursist järgmine aasta osa! Konkurss on hea, auhinnad suured, üritus ise vahva ja hea idee korral ei ole ka edu saavutamine eriti keeruline.

Nartsism või ajaga kaasas käimine? Oma isiklik Facebooki fännileht.

2010-11-01T22:48:00.004+02:00

Kuus kuud tagasi tegin Facebookis MicroLinki Soovitusindeksi teenusele reklaami. Reklaam oli ekraani paremal üleval ääres õndsas üksinduses. Paari nädalane kampaania läks maksma alla 100 krooni ja tõi Soovitusindeki lehele palju uusi kasutajaid. Minu hinnangul oli siis Facebookis reklaamimine vähemalt 10 korda parema price performance-ga kui Google Adwords. Hind oli soodne ja efekt oli märgatav.

Nüüd on ajad muutunud ja kahjuks ei ole enam hetke kus Facebooki parem äär ei oleks täis erinevate ettevõtete fänniks kutsuvaid reklaame. Kahjuks ei kasutata ka Facebooki võimalusi ja tulistamine käib sama (olematu) täpsusega nagu Delfis: "Näita minu reklaami kõigile kes on märkinud asukohaks Eesti."

Järgmiseks trendiks Facebookis saavad olema inimeste fänni-lehed. Näiteks Toomas Hendrik Ilvese fännileht või Peep Vainu fännileht. Ka teised moodsamad poliitikud on juba avalöögi teinud ja omale Facebooki fännilehed teinud. Järgmiseks muusikud, näitlejad ja loomulikult koolitajad-konsultandid.

Selleks, et trendiga kaasas käia tegin ka Facebooki Märt Ridala fännilehe. See on hea koht kus pidada järge kõigi olnud ja tulevate seminaride ning koolituste kohta kus üles astun. Järgmise paari kuu agenda sai mulle endalegi üllatuseks päris tihe.

Visioonist Lahenduseni tsitaadid

2010-10-31T17:09:00.004+02:00

Reedel toimus TTÜ-s traditsiooniline IT sektorit ühendav konverents Visioonist Lahenduseni. Seekordselt keskenduti kahele teemale: IT haridus ja iduettevõtlus (startup-d). Minu arvates olid ettekanded väga head ja teemad huvitavad. Toon siinkohal ka mõned ägedamad tsitaadid mis ma mälu järgi kirja panen ja täiesti vabalt kontekstist välja rebin:

"Ettevõtte (omand) on nagu sitt. Kui ta on kõik ühes hunnikus kellegi käes, siis on ta haisev ja ebameeldiv. Kui ta aga laiali laotada, siis kasvab sellest midagi head."
- Heikki Haldre, Fits.me

"Eestlaseks olemine on täispäeva töö. Sa pead hoidma ennast kursis väikese maanurga uudistega. Oskama keelt mida keegi eriti ei valda."
- Allan Martinson MTVP partner

"See, et Eesti mehed ja pered välismaal elavad või käivad ei ole probleem. Las inimesed toovad kogemust siia või viivad Eesti ideed välja. Probleem on aga Eesti naisterahvastega nad lihtsalt võetakse ära." (Nii, et Eesti mehed, pange õllepudel ja telekapult käest.)
- Mart Laar, IRL

"Eestis (ja Soomes) ei saa kunagi olema korralikult toimivat riskikapitali turgu. Siinne turg on lihtsalt liiga väike."
- Keith Silverang, Technopolis

"Kui ameeriklasel midagi ebaõnnestub, siis ta süüdistab kõiki teisi peale iseenda. Kui soomlasel (eestlasel) midagi ebaõnnestub, siis ta süüdistab ainult iseennast. Kui ameeriklasel läheb halvasti, siis ta tulistab kõiki enda ümber. Kui soomlasel läheb halvasti, siis ta teeb enesetapu."
- Keith Silverang

Kas mäletad ka mõnda head ütlust? Täienda kommentaariumis!

Mida esmalt parandada Eesti IT riigihangete osas

2010-10-31T17:00:00.003+02:00

Nädala blogis üleval olnud küsitlus näitas, et Eesti riigihangete osas eristuvad kolm teemat mida parandada:
- "Omade jopede" eelistamine
- Hanke objekt peaks olema paremini sõnastatud
- Hinna osatähtsus peaks valiku tegemisel olema väiksem

Minu arvates peaks debati esimene küsimus olema siiski see, et kas "korruptsiooni vältimine" kui tänase riigihangete süsteemi esmane prioriteet peaks olema esmane prioriteet. Võimalik, et nii peab olema. Paraku peame aga arvestama, et korruptsiooni minimeerides on hangete protsess kallis ja tihti ei saavutata ei soodsaimat ega sobivaimat tulemust.

Rohelistest pilvraalidest

2010-10-24T23:51:00.003+03:00

Minu hea kolleeg Jüri Jaakson kirjutas viimases Microfonis huvitava artikli sellest, et pilvraalid ei pruugi olla üldse nii keskkonnasõbralikud kui neid vahest reklaamitakse. Erisus tuleneb eelkõige sellest, et andmeside jaoks kulutatud energiat ei arvestata pilvraali keskkonna kulu sisse. Loe pikemalt siit.

Kahjuks aga lisandub sellele mõttekäigule üks ebameeldiv nüanss. Nimelt ei ole tänapäeval andmeside keskkonnamõju arvestades praktiliselt üldse oluline see kas äriettevõtted kasutavad kohalikke servereid või kaugetes serveriruumides asuvaid infosüsteeme. Seda seetõttu, et äriettevõtete poolt kasutatav andmeliiklus on täiesti marginaalne võrreldes failijagamise ja interneti-videote vaatamisega. Selle illustreerimiseks mõned numbrid Cisco Visual Networking Indexist:
2010 on äriettevõtete andmeside maht 3,9 exabaiti/kuus, eraisikutel aga 16,5. Eraisikute andmesidest 5 exabaiti/kuus on failijagamine, 4,7 on interneti-video ja 2,3 on veebisurfamine ja data.

Nii, et lahkudes arvuti tagant lülita Youtube välja! :-) Selle teo mõju keskkonnale on võib olla palju suurem kui ettevõtte IT osakonna valik globaalse SAAS lahenduse või oma serveriruumis oleva infosüsteemi vahel.

Riigihangetest

2010-10-20T20:04:00.005+03:00

Kõik kes on riigihangetega midagi ostnud või riigihangetel midagi pakkunud teavad, et tihti ei saavutata riigihankega just kõige paremat tulemust: Hanke võitnud lahendus ei pruugi olla üldse see, mida ostja ostaks, aga protseduuride tõttu hange sellise lahenduseni jõudis. Veelgi hullem on see kui hange vaidlustatakse ja kogu protsess jääb toppama nagu tänavu paljude tee-ehituse projektidega on läinud.

Paralleele tõmmates, siis kujutagem ette absurdset olukorda omale isikliku mobiiltelefoni ostmisel. Näiteks valite välja Nokia telefoni, aga Apple kaebab teie peale vaidluskomisjoni ja te peate pool aastat kohtut käima ja/või uusti telefoni valima hakkama....

Kui riigihangete valdkonda analüüsida, siis saab kogu probleemistik alguse sellest, et Riigihangete korralduse eesmärk ei ole mitte sobivaima ostu tagamine vaid korruptsiooni vältimine. Selle eesmärgi täitmisel on korraldus efektiivne. Paraku tuleb selle eesmärgi ohvriks tuua ostuprotsessi kiiruse, ostuprotsessi kulu (nii ostja kui pakkuja poolse) ning ka ostuprotsessi tulemuse. Kui võrrelda riigihanget ja eraisiku ostuprotsessi, siis võib tuua järgmised erinevused:
- Riigihanke puhul on protsessi alguses enam-vähem paigas hangitav objekt ja tema konfiguratsioon. Eraisikul, näiteks oma koju küttesüsteemi valides, on enam-vähem paigas hind ja objekt, objekti konfiguratsioon on võrdlemisi lahtine.
- Riigihanke puhul domineerib valikut hind. Eraisik ostab aga hinnaraamidesse jäävat sobivaimat konfiguratsiooni.

Need paar väikest erinevust tagavad selle, et eraisik on oma ostudega rohkem rahul kui riigiasutus .... või kui ei ole, siis ei ole tal peale iseenda kedagi süüdistada.

Seda mida silmas pidada IT teenuste hangete läbiviimisel ja pakkumiste tegemisel analüüsin pikemalt 28.10 toimuval Riigihangete konverentsil.

Kas aga korruptsioon on probleem ainult riigiasutustes....? Vaata näiteks seda Tele2 reklaami ja mõtle kes võiks selle HTC telefoni endale saada. Kas firma omanik, aktsionär? Või mobiilioperaatori valinud (ostu)juht?

Serveriruumid Soomes ja Eestis

2010-10-17T18:44:00.009+03:00

Hiljuti ristiti(!) Soomes kasutusse uus Uspenski nimeline serveriruum. Tegemist on Academica Oy uue serveriruumiga mille teeb eriliseks see, et temas eralduvat soojust kasutatakse Helsingi linnas tarbevee soojendamiseks ja kütteks. (Loe pikemalt siit)

Kui paar aastat tagasi võis arvata, et tänu virtualiseerimisele ja serverite võimsuse kasvule hakkab vajadus serveriruumide vastu vähenema, siis tegelikkus on osutunud teistsuguseks. Nii Soomes kui ka Eestis on vajadus serveriruumide järele hoopiski kasvanud. Ühelt poolt võimaldavad virtualiseerimine ja x86 serverite võimsuse kasv hakkama saada vähema ruumiga. Teisest küljest aga viivad ettevõtted tänu töökindlale ja soodsale andmesidele üha enam servereid serveriruumidesse ja üha vähem jäetakse neid kontorisse "koristaja boksi kõrval olevasse lukustatud tuppa". Samuti kasvatab märkimisväärselt vajadust serveriruumide vastu üleüldine IT süsteemide arvukuse ja mahu kasv.

Viimase paari aasta trendiks on olnud ka globaalne serveriruumide konsolideerimine. Enam ei peeta vajalikuks seda, et serverid paikneks samas riigis kus süsteemi kasutajad. Rahvusvahelised andmesideühendused on piisavalt kiired ja töökindlad võimaldamaks valida oma süsteemi asukohaks ka mõnda lähiregiooni serveriruumi. Tehniliseks piiranguks on siinkohal ainult valguse kiirus mis sisuliselt tähendab, et näiteks poolt Euroopat on võimalik teenindada ühest serveriruumist. Näiteks MicroLinki serveriruumides paikneb ka mitmeid Siberi piiril töötavate ettevõtete infosüsteeme.

Nagu toodud graafikust näha oli 2009. aastal elektri hind tööstustarbijatele Eestis ja Soomes praktiliselt võrdne. Aastal 2010 on Eesti tööstustarbijate jaoks elektri hind isegi natuke kõrgem. Elektrit ostavad mõlema riigi tarbijad vabaturult, aga ülekandetasud on meil veidi suuremad. Elektri hind moodustab serveri serveriruumis hoidmise hinnast sõltuvalt serveri konfiguratsioonist 20-50%. Elektri hinna kõrval arvestavad paljud Lääne-Euroopa kliendid ka seda kuidas on elekter toodetud. Meie põlevkivienergia kui üks ebaefektiivsemaid viise elektrit toota ei ole siinkohal muidugi eriline trump. Samas ega ka soomlaste tuumaenergia pälvi erilisi plusspunkte. Kõige parem oleks muidugi kui kasutaksime taastuvenergiat ja sarnaselt Uspenski serveriruumiga taaskasutaksime serveriruumides kasutatud energiat. Esimesed sammud selles suunas on meil juba tehtud kuid saab ka veel palju paremini.

Lisaks elektri hinnale on oluline ka serverite majutamise hind. See tuleneb otseselt serveriruumi ehitamise kulust, millest umbes poole moodustavad tehnosüsteemid - konditsioneerid, UPS-d, andmesideühendused, elektriühendused jms. ning teise poole maa, maja, konstruktsioonid. Selles osas võiksime Eestis olla 10 kuni 20 protsenti Soome konkurentidest soodsamad kuid oluliselt rohkem ei ole kahjuks võimalik. Konditsioneerid ja UPS-d maksavad sama palju nii meil kui Soomes ja erinevalt IT tehnikast võivad nad aja jooksul isegi kallineda.

Lisaks rahalisele poolele on olulised parameetrid serverite majutamisel veel andmeside, turvalisus, riigi stabiilsus, seadusandlus ja maksupoliitika.

Kokkuvõttes ütleksin, et võimalused serverimajutuse turul silma paista on nii Eestil kui Soomel. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on mõlemas riigis suhteliselt odav elekter. Eestis on väike hinnaeelis. Soomes tänu graniidile, stabiilsele riigikorraldusele ja tugevale sõjaväele väike stabiilsuse eelis. Mõlemas riigis on head andmeside ühendused ja normaalne ettevõtluskeskkond. Oluline on aga märkida, et kui soovitakse majutada rohkem kui ühte kappi, siis sõltub kõik juba konkreetsest olukorrast. Ei ole olemas turu hinda, standardseid turu parameetreid ja võib ka juhtuda, et soovitud ruumi ei olegi soovitud tähtajaks võimalik saada, kuna ükski teenusepakkuja ei taha hoida suuri serveriruumi pindu lihtsalt tühjalt seismas. Seega enam kui ühe kapi majutusvõimalus ja hind sõltub sellest, millises serveriruumis parajasti ruumi on, kas on mõtet näiteks eraldi ruum välja ehitada või ümber ehitada ja millised on nõuded võimsusele, andmesidele, salvestusseadmetele ja turvalisusele.

(MicroLink pakub täna serverimajutust neljas Tallinna serveriruumis. Kuna ruumid on vaikselt täitumas, siis lähima paari aasta jooksul me kindlasti laiendame oma serveriruume.)

Eesti interneti iduettevõtluse üle võib uhke olla...

2010-09-27T21:33:00.004+03:00

...Arctic Startup avaldas huvitava seeria Eesti interneti iduettevõtlusest pealkirja "Nevermind Finland" all.

Pole midagi öelda, meie iduettevõtluse üle võib uhke olla. Meil on mitmeid tublisid ettevõtteid. OpenCoffee, Arengufondi, ASI, EAS-i, Innovatsiooniaasta, Masu ja teiste tegijate tegevusel on tulemusi olnud! ....aga lähitulevik läheb veel paremaks. Lähimate aastate jooksul teevad mitmed meie ettevõtjad edukad exitid Fortumost, Erply-st, Edicy-st, Cutefund-st või teistest teenustest. Selle tulemusena lisandub Eestisse veel kogemusi, investeeringuraha ja teotahtelisi tegijaid. Protsess on isegenereeruv. :-)

Tulemustasudest ja Nokiast

2010-09-21T21:30:00.004+03:00

Mina olen juba mõnda aega olnud kindlal veendumusel, et rahalised tulemustasud palgaskeemina sobivad hästi tükitöö puhul ja võib-olla müügitöö puhul, aga nad on sobimatud juhtidele, spetsialistidele ja töökohtades kus tulemus ei ole täpselt mõõdetav. Miks, sellest on hästi kirjutanud Raimo Ülavere oma Mindsweeper blogis.

Kõige ekstreemsem tulemustasu skeem on muidugi aktsia optsioonid. Hiljuti ilmus Taloussanomates huvitav artikkel sellest kuidas aktsia optsioonid mõjusid Nokia käekäigule - laastavalt. Selles loos oli palju õpetlikku:

Optsioonid tõid Nokiasse kadeduse, sest osad kolleegid said korraga ... miljonärideks ja teised said oma tavalist palka.

Selle asemel, et optsioonid oleks pannud tipp-tegijaid ameerikalikult kõvasti rabelema veel suurema rikkuse nimel hakkasid paljud hoopiski elu rahulikumalt võtma. Mis siin enam rabeleda kui rahaliselt on elu kindlustatud. :-) (Nokia connecting people, disconnecting families)

Ja nagu kõik tulemustasud.... nii panid ka optsioonid mõtlema ainult numbritele. Kui ikka isiklikud miljonid on mängus, siis mõtled kaks korda, et kas see aasta arendusele panustada või maksimeerida kasumit.

Märt Ridala manifest

2010-09-15T21:28:00.000+03:00

Hästi põnev aeg on enne valimisi! Iga endast lugupidav organisatsioon annab välja manifeste, valimislubadusi ja suuniseid helgema tuleviku saavutamiseks. Lähen ka selle trendiga kaasa ja pakun välja oma ideed mille nimel kavatsen järgmised 5 aastat pingutada. Nagu manifestile ja valimislubadustele kohane, siis ei sisalda ideed arvutusi ja analüüse. Samuti võin sujuvalt põhjendada, et idee X teostamiseks kasutame ideest Y saadavaid tulusid, kuigi X-i kulud ja Y-i tulud võivad erineda kümneid kordi. :-)

Märt Ridala manifest:

Eestisse peab looma investeeringute ministri instituudi. Ministri peamine tööülesanne oleks käia mööda välismaa firmasid ja müüa Eestit. Loe ka Makedoonia sarnase ministri kohta.

Tuleb valmistuda ette suurema hulga sisserändajate tulekuks. Esiteks otsustada, mida me teeme kui meile saabuvad Rumeenia kerjused või Aafrika põgenikud. Teiseks luua vastavad vastuvõtu keskused, kohandada seadusandlust ja asutada organisatsioonid.

Laiendada tasuta kõrghariduse pakkumist. Insenerialadele luua tasuta kõrghariduse saamise võimalus ka kõigile EU kodanikele. Ülikoolidele eraldada raha enda turundamiseks välismaal.

Jätkata EAS-i ja Arengufondi tegevust innovatsiooni ja ettevõtluse arengu toetamisel vähemalt samas mahus nagu 2010. Kuigi riigikontroll ja meedia leiab raha jagamisel alati luukeresid, siis tegelikult on nende institutsioonide tegevus olnud väga kasulik!

Ettevõtluse toetuseks käivitada ettevõtja palga süsteem.

Selleks, et laieneks Eesti inimeste silmaring eraldada ERR-le raha veel vähemalt viie väliskorrespondendi koha loomiseks. See vähendaks praegust masendavat seisu eestikeelsete välisuudiste mahus. See aitaks ka kajastada meie naabrite uudiseid mitmekülgsemalt. Lätis ei ole ainult majanduskriis ja Venemaal toimub ka muid sündmusi kui tatrakriis või opositsiooni meeleavalduste mahasurumine.

Riigiametnike puhkus lühendada 28-le päevale nagu meil kõigil teistel.

Vähendada sihikindlalt põlevkivist elektri tootmist tõstes taastuvenergeetika osakaalu.

Viia riigi infosüsteemides läbi andmete audit, jõuliselt ühendada registrid ja lõpetada andmete dubleerimine erinevates registrites. Selleks anda õigus ja eelarve ministeeriumite ja KOV-de välisele asutusele (RIA-le või RISO-le)

Kehtestada seadusega, et kõiki avaldusi, lepinguid ja taotlusi, mida esitatakse rohkem kui 1000 aastas peab saama esitada elektrooniliselt ja kogu menetlusprotsess oleks interneti teel jälgitav. Seda nii riigiasutustes kui ka ettevõtetes.

Vähendamaks jooksevkonto defitsiiti, raiskamist ja mõttetut uhkeldamist kehtestada luksusautomaks. 50% 20 000 eurot ületavast summast.

Lõpetada uute autoteede ehitus seniks kuni kõik praegused teed ei ole parandatud.

Rehabiliteerida Tõnu Trubetski. Õige punkar teebki asju mis on ühiskonna enamuse jaoks vastumeelsed ja põhjustavad ahastust ja arusaamatust. Vennaskond ruulib! :-)

Töötavad protsessid kui püsiv eelis

2010-09-14T20:31:00.004+03:00

Lisaks eelmises postituses kirjeldatud brändile on püsivaks ettevõtte konkurentsieeliseks ettevõttes toimivad protsessid. Seda muidugi juhul kui nad hästi toimivad. :-)) Teenindus, müük, arendus ja muu töökorraldus on konkurentsieeliseks, sest nad on:

- Väga pikalt juurduvad. Kuna nende toimimine tähendab muutust inimeste käitumises, siis tähendab nende juurutamine pikka ja sihipärast tööd. See võtab aega mitmeid kuid või aastaid.

- Inimestest sõltuvad. Igat uut inimest on vaja õpetada ja ka kõigile vanadele olijatele pidevalt meenutada reegleid ja korda.

- Pidevalt elus muutuvad. Iga uus inimene, kuid ka klient, leping, seadus võivad põhjustada vajaduse töökorraldust muuta.

- Suhteliselt ebapõnevad, järjekindlust nõudvad ja aeglaselt parenevad. :-) Mälestus uue teenuse turule toomisest või suure diili tegemisest on kindlasti paljude juhtide jaoks palju helgem kui näiteks Configuration Management protsessi juurutamine enam-vähem OK-lt.

Nii, et kui teil on toimivad protsessid mis tagavad teile konkurentidest kõrgema soovitusindeksi, siis võite rahulikult magada ja oma ettevõtte edus kindlad olla. Ärgem ainult siis toimivat töökorraldust lõhkuma minge!

Brändi tähtsus Lady Gaga näitel.

2010-09-12T17:24:00.005+03:00

Tänapäeval on maailmas vähe asju mida ei ole võimalik raha eest osta ja seega kiirelt saavutada:
- Foxconn ja Elcoteq suudavad suvalise elektroonilise seadme tootmisse võtta kuudega ja Traditsiooniline Saku Kali on näiteks üldse valmistatud Ukrainas. Nii, et kvaliteetse tootmise ja kiire logistikaga ei ole enam võimalik konkurentidest eristuda.
- Tööjõudu on võimalik rentida, teenuseid sisse osta ja vabakutselisi spetsialiste kasutada ehk hea tiimi kokkupanek ei pruugi anda konkurentidest eristuvat tulemust. Pealegi kui tiimi on võimalik ruttu kokku panna, siis ta ka laguneb kiiresti.

Kuna eristumisvõimalusi on tänapäeval vähe, siis seda väärtuslikumad nad on. Üheks tähtsaimaks neist võimalustest on bränd. Brändi loomine nõuab raha kuid veelgi tähtsam - ta nõuab aega. Paari kuuga lihtsalt ei ole võimalik jõuda tuhandete inimeste teadvusse.

Kõige meisterlikum on brändide loomisel muusika- ja filmitööstus. Näiteks Lady Gaga ei ole ju inimene vaid bränd. See, et ta on jõudnud meie teadvusse ei ole juhuse või hea laulumeisterlikkuse tulemus vaid teadlik professionaalne turundustöö..... ja fantastiliselt heal tasemel minu arvates. :-) Plaadifirma kellel on head suhted meediakanalitega, produtsendid kes oskavad professionaalseid tiime kokku panna, PR spetsialistid kes oskavad skandaale õigesse ajakirja sokutada....see kõik ei ole niisama lihtne ning siit tasub ka meil teistel õppida.

Miks ei võiks meediatööstusele sarnaseid meetodeid kasutada ka tavaliste teenuste turundamisel? Või täpsemalt siis, kui palju seda juba tehakse ja kuhuni sellega võib minna? Kas me võiksime Soovitusindeksit, Arvuti varukoopiat või Meililahendus MLX-i turundada ka läbi veidra riietuse, skandaalide või tootejuhi armuafääride kajastamise Kroonikas. :-) Eks näis.

Õnneks ei ole tavaliste teenuste ja toodete puhul probleemi oma brändi rahaks keeramisel. See on paraku probleem, mis vaevab lihtsalt kuulsusi. Muidugi kui sa oled Pamela Anderson, siis võid müüa ennast Nokia reklaaminäoks või kui oled Lady Gaga, siis võid oma videod täis toppida product placement-i. Loe näiteks, mitut brändi reklaamib see video. (Virgin Mobile, Diet Coke jne.) Kui sa aga oled ainult keskmiselt kuulus või kuulus väikesel turul, siis on kuulsuse rahastamine veidi raskem. Kuid ka siin on ilmselt ühiskondlikud arengud kiired ja murrangulised. Nii, et küllap varsti näeme Jänku Jussi vorsti ja Hello Kitty särgi kõrval ka Anu Saagimi mobiilipaketti ja Peeter Võsa viina.

See on esimene postitus minu blogis kus saan illustratsioonina kasutada kena tütarlapse pilti. Loodetavasti tõstab see blogi populaarsuse raketina kosmosesse. :-)

Protsessijuhtimisest (märkmed USA-st 3)

2010-07-23T18:00:00.003+03:00

Üheks suuremaks väljakutseks organisatsioonis on saada inimesed järgima ettenähtud töökorraldust. Eelkõige turvalisus ja kvaliteet on valdkonnad mille tagamiseks kehtestatud reeglite täitmine on tülikas ja ebamugav. Väga keeruline on ka teadmiste viimine reeglite kohta kõigi inimesteni kes neid peaksid täitma. Lihtne on reegleid ja tööprotsesse unustada eriti kui täidad neid harva.

Üks parimaid viise protsesside järgimise saavutamiseks on siltide paigutamine õigetesse kohtadesse. Näiteks infosüsteemides võiksid olla juhised õige nupu, õige välja ja õige akna juures. Serveriruumides on omal kohal sildid "enne sisenemist lülita gaaskustutuse automaatreziim välja." ja "ära lülita pealülitist voolu välja." Omaette taset hoiavad siltide riputamisel muidugi ujulad kus kogu teekond kassast kuni basseini on selgelt reglementeeritud.

Ka USA-s on siltidega protsessijuhtimine au sees. Allpool olevad fotod on tehtud McDonaldsi ja ühe peene restorani tualettides. Toit maitses kohe paremini....

Microsofti vidinate strateegia (märkmed MS partnerkonverentsilt 2)

2010-07-21T18:30:00.005+03:00

Microsoft tahab oma lahendusi pakkuda läbi kolme kasutajaliidese: Windows7 arvuti, brauseri ja mobiili. PC ja brauseri vallas on Microsoft olnud ka väga edukas. Endiselt ei ole sisulist konkurenti Windowsil ja IE domineerib brauserite vallas.
Mobiili vallas ei ole aga Microsoftil erilist edu olnud. Isegi Microsofti COO Kevin Turner, kes oma esinemistes konkurente eriti ei hellita nentis, et Windows Mobile ei ole olnud turul väga edukas. Sõltumatute kommentaatorite arvates võib aga Windows Mobile menu kirjeldada pigem kui totaalset katastroofi.

Mida toob tulevik?
Microsoftil on plaanis suured investeeringud nii Windows Mobile kui ka Windows Slate tehnoloogiasse. (Slate on iPadi laadne seade, mis töötab Windowsiga :-)) Investeeringud saavad olema suured nii tehnoloogiasse kui turundusse. Tegemist on aga väga riskantse ettevõtmisega. Nagu Microsofti üle 25 aasta jälginud kommentaator Mary Jo Foley ütleb, siis vidinatesse panustamine põhineb paljuski väärarusaamal "if you like Xbox, you gonna love Sharepoint". Seega võib juhtuda ka nii, et hoolimata suurtest investeeringutest ja turundusest ei saavuta Windows Mobile ja Slate-d edu ning kogu sinna panustatud raha tuleb maha kanda.

Internet Explorer 9 on täna beetas ja tuleb tõenäoliselt välja kuskil 2011 keskpaigas. IE9 puhul on huvitav jälgida, et milline on tema ja Silverlighti vaheline suhe. Nimelt on paljud täna Silverlightis olevad omadused minemas IE-sse ja võib-olla kaob IE 9 tulekuga üldse vajadus Silverlighti kui eraldi toote järgi ära.

Võimalik, et juba 2011 keskpaigas näeme me aga juba Windows 8-t. Microsoft ise on küll kuupäevade suhtes väga napisõnaline. Selge aga on see, et Windows 7 ei sobi Slate-de ja mobiilide operatsioonisüsteemiks ning kui Microsoft soovib selles vallas tõsiseid edusamme saavutada, siis tuleb tal uus operatsioonisüsteem ruttu turule tuua.

Võib olla päris kindel, et jõulusesoonil 2011 näeme uusi Slate-e, Windows mobiile ja Xboxe.

Kommentaarid
Minu isiklik arvamus on, et sama brändi alt ei saa müüa meelelahutuslikke-koduseid-ägedaid vidinat ja kvaliteetseid-funktsionaalseid-töökindlaid tööriistu. Brändi mõttes ei sobi täna Apple ja iPad tööle, sest nad on lihtsalt liiga lõbusad. Teistpidi ei kõla ka eriti laheda ja fun kingiideena Microsofti toode. Kas teie laps rõõmustaks kui kingiksite talle näiteks Microsoft Office litsentsi. Selle väite tõestuseks vaadakem näiteks Microsofti kõige lõbusama toote Xboxi kodulehte. Ainult kuskil all vasakul nurgas väikselt ja halliga on märgitud, et tegemist on Microsofti tootega.
Seega saavad Windows Mobile ja Microsoft Slate olla edukad ainult siis kui mobiili ja Pad seadmete platvormi hakkavad valima tööandjad ja mitte eraisikud. Mis on aga sellise stsenaariumi tõenäosus?

Halb on selle kõige juures see, et kui Microsoft panustab kõvasti vidinatesse ja touch-screen tehnoloogia arendamisse, siis saavad vähem tähelepanu meie kõigi jaoks väga olulised tööriistad. Näiteks ei tegeleta siis sülearvuti aku vastupidavusega või erinevate võrkude vahel liikumise automatiseerimisega.

O Cloud, O Cloud ehk kuhu suundub Microsoft (märkmed partnerkonverentsilt 1)

2010-07-13T16:09:00.006+03:00

Mul hea võimalus viibida Microsofti partnerkonverentsil Washingtonis. Kuna see mida räägib ja mida plaanib maailma üks olulisemaid IT ettevõtteid võiks ka laiemat huvi pakkuda, siis teen siin sellest ka väikese ülevaate.

Esimene sõnum on see, et Microsoftil läheb hästi. Isegi majandussurutise ajal on nende käive tublisti kasvanud. Microsofti majandustulemused viimasel finantsaastal (07.2009-06.2010) ületasid ka nende kõige optimistlikumaid prognoose. Paljuski oli see tänu mitmele uuele tootele, mis sellel aastal müüki tulid. Eelkõige tänu Windows 7-le, aga ka Office 2010-le, Sharepoint 2010-le ja ka paljudele teistele edukatele toodetele. Edukad on olnud ka MS-i netiteenused. Online Services ja Azure on võitnud aastaga kümneid tuhandeid maksvaid kliente, Bing on otsingumootorina ka veidike Google arvel oma turuosa kasvatanud.
Üheks edu indikatsiooniks oli ka see, et partnerkonverentsil on läbi aegade kõige suurem publikum. Kokku 9500 külalist ja 3000 Microsofti töötajat. Neile kõigile üheaegselt lõuna pakkumine on omaette vägitegu....

Kõige olulisem teemavaldkond, millele Microsoft hetkel keskendub on cloud-computing ehk pilvraalimine ja kõik sellega seotud. Azure ja Online Services on platvormid ja teenused, mida arendatakse jõudsasti. Investeeringud on suured, laiendatakse nii funktsionaalsust kui ka geograafilist turgu. Näiteks on Online Service alt pakutav Exchange peagi funktsionaalsuselt võrdne eraldiseisva Exchangega ja peagi on lisandumas CRM.
Ühe suure uudisena lubas Microsoft turule tuua Azure appliance-i. See saab olema komplekt servereid, seadmeid ja süsteeme, mis võimaldab teenusepakkujal (näiteks MicroLinkil) pakkuda Microsoft Azure-i oma serveriruumidest. Sedasi saavutatakse suurem majutaja kaasatus müüki ja haldusesse. Samuti on võimalik sedasi lahendada füüsiliseturvalisuse ja "kus on minu andmed" valdkonna küsimused. See kas antud platvorm ka majutaja (ehk siis MicroLinki) jaoks mõistlik on sõltub muidugi hinnast, sisust ja konfiguratsioonist, mis selguvad aasta lõpuks.
See kuidas pilvraalimine mõjutab IT teenuste valdkonda ja ärimudeleid väärib eraldi postitust. Selge on, et tema mõju lähima viie aasta jooksul on märkimisväärne ja lähima paari aasta jooksul peavad kõik IT teenusepakkujad otsustama kuidas nad pilvraalimise võimaluste ja ohtudega arvestavad.

Lõpuks ka väike sõnastik ameerikasse rändajale. Loodetavasti on abiks suhtlemisel ja siinsete inimeste mõistmisel:

Hey, its nice to see you! How are you?
Tõlge: Tere.

We are extremely excited about our new product. It has tons of features and we are all really looking forward to getting it out! Tõlge: Meil on hea uus toode.

Its been a pleasure talking to you. I hope to meet you again. -
Tõlge: Head-aega.

Mõelgem samas, et mida arvab ameeriklane eestlasest kes puise aktsendiga ütleb: "Hello! We have a good product, please try it. Goodbye!"

IT teenuste arendamisest ja Soovitusindeksi kogemusest

2010-07-07T20:06:00.004+03:00

Nagu kõik Eesti IT iduettevõtluse käekäigu jälgijad teavad, siis tuli eelmisel nädalal kapist välja United Cats and Dogs-i ärimudeli ebaedu. Kahju! Loodan siiski, et Arengufondil ja ASI-l õnnestub firma uuesti rajale saada ja uue juhtimise all portaal päästa. Selleks, et Eesti IT iduettevõtlus tulevikus paremini areneks võiksime omavahel kogemusi jagada! Siinkohal annaksin oma panuse. Minu kogemused põhinevad MicroLinki IT teenuste arendamisel kus minu tiimi vastutada on täna nii traditsioonilised IT teenused kui ka modernsemad netiteenused (SAAS). Minu õppetunnid Soovitusindeksi, Arvutivarukoopia, virtuaalserverite, IT auditite ja teiste IT teenuste arendamisel võtaksin kokku järgmiste teesidena:

Teenuse klient peab tänu teenusele teenima või säästma (kordades) rohkem raha kui teenus maksab.
See on üks tõdesid mida teenuste arendamisel ja ideede väljakäimisel tihti ei jälgita. Vaadatakse küll konkureerivaid lahendusi ja paremal juhul ka alternatiivtooteid kuid "mitte kasutamine" kui alternatiiv jäetakse käsitlusest välja.
Eriti peab seda reeglit jälgima tehes teenuseid ettevõtetele. Erakliendid ei ole mõnikord nii ratsionaalsed ostjad ja neile õnnestub läbi tugeva turunduse ja brändi ka kasutuid asju müüa. Näiteks ägedalt bränditud magusat hapupiima 100ml plastikpudelis. Pigem on selline olukord siiski erand ja tark on teha teenuseid millest on kasu rohkem kui kulu.

Enamik vajalikke teenuseid ja asju on juba olemas
Väga harva satub ettevõte olukorda kus tehnoloogiline, ühiskondlik või seadusandlik areng on tekitanud täiesti uue võimaluse ja teenuse müümiseks piisab lihtsalt teavitamisest. Selliseid olukordi muidugi aeg-ajalt on. Näiteks tekkis viimase paari aasta jooksul vajadus mobiilirakenduste vahendamise keskkonna järele, mille Leedu ettevõte GetJar edukalt täitis. Kuid sellised juhud on harvad ja enamasti peab oma teenustele turgu kujundama.
Selle tulemus on see, et müügile ja turundusele peab tõsiselt panustama.

Keegi ei tea sinu teenustest
Teenust arendades tekib tihti petlik tunne, et nüüd peaks küll kõik maailma inimesed juba meie teenusest teadma ja samuti kartus oma kliente ühe ja sama jutuga ära tüüdata. Näiteks kui oled teenusest pidanud juba mitmeid seminare ja kirjutanud kümneid leheartikleid siis võiks ju nii arvata. Kuid see on vale tunne. Keegi ei tea sinu teenusest väga põhjalikult midagi ja turunduse mõttes lõhkise grammofoni probleemi ei ole.

Sinu firma müük ja teenindus on optimeeritud olemasolevate teenuste jaoks.
Uute teenuste seisukohalt tähendab see, et olemasolevale organisatsioonile ja struktuurile - olgu ta kui suur tahes - ei tasu väga suuri lootusi panna. Asjade sellisel seisul on väga objektiivsed põhjused. Kui ettevõte toimib, siis järelikult on tal üks või mitu teenust/toodet mida ta edukalt müüb ehk mis on Bostoni maatriksis tähe või lehma segmendis. Ettevõtte esmakohustus on loomulikult oma põhiäri ehk tähed ja lehmad. Teisest küljest soovitakse maksimeerida kasumlikkust ehk teenindada olemasolevad teenused ära võimalikult vähese hulga inimestega. Sellest tulenevalt ei ole olemasolevas organisatsioonis ülearust ressurssi ega inimesi uute teenuste müümiseks ja teenindamiseks. Uued teenused on enamasti ka "võõramad" nii ettevõtte enda töötajatele kui ka klientidele.
Seega peavad uute teenuste müügiks ja teenindamiseks olema eraldi tegijad ja eraldi ressursid.

Ära alahinda müümise, selgitamise ja juurutamise töömahtu
Inimestele uued asjad enamasti ei meeldi. Eriti ei meeldi nad ettevõtetele, sest nende kasutuselevõtt on väga suur töö. Seega peab selles osas oma kliente aitama ja selleks abiks ka ressursse panustama. Seda tuleb muidugi hinnaarvutuses ka tähele panna. Julgen siiski väita, et teenus mille kuutasu on 1000 kr ja mis sisaldab konsultatiivset müüki, mitmeid kohtumisi ja juurutamist on ettevõtete seas edukam kui 100 kr maksev sama sisuga teenus, mida ei müüda läbi kohtumiste ja juurutamise.

Müümine ja edu võtab aega
Nii, et rahu ainult rahu! Näiteks Soovitusindeksi teenusega, mida oleme juba üle aasta pakkunud, oleme jõudnud kümne (suur)ettevõttest aktiivse kliendini. Kuid siin oleme me järjekindlad - arendame edasi ja müüme edasi. Ainult järjekindlus viib sihile.
Lõpetaksin seega positiivse noodiga. Uute teenuste arendamine, turundamine ja müük on töömahukas, raske ja võtab palju aega. Kuid ta on vähemalt sama töömahukas, raske ja ajamahukas ka sinu konkurentidele! :-)

Kui sinul on häid nõuandeid mida (IT) teenuste arendamisel tähele panna, siis lisa kommentaar!

(Vahepealne pikk paus blogimises tulenes minu keskendumisest magistritööle. See sai nüüd valmis ja saan nüüd aega ka siia tihedamini kirjutada.)

Fits.me käivitas oma teenuse

2010-06-01T20:37:00.002+03:00

Peale aastatepikkust tööd jõudis üks Eesti huvitavamaid ja uuendusmeelsemaid idu-ettevõtteid Fits.me oma teenusega turule. Fits.me robot-mannekeenide seljas pildistatud riideid saab virtuaalselt proovida Hawes and Curtis-e internetipoes.

Loodetavasti annab Fits.me tehnoloogia tõuke internetikaubandusele ja vähendab kulutusi riiete tagastamisele! Kõik eeldused eduks on olemas, sest tegemist on lahendusega, mis annab reaalset lisaväärtust ja võimaldab kokku hoida nii aega kui raha. (Majanduslikult) edukas Eesti innovaatiline ettevõte toob kindlasti ka positiivset tähelepanu kogu iduettevõtlusele. Muide järgmine iduettevõtjate kokkutulek - OpenCoffee - on juba neljapäeval kell 09:00.

Loe pikemalt Arctic Startup-st: Fits.me launches.

Eesti tõusis Euroopa innovatsiooni 2009 aasta edetabelis!

2010-04-20T20:58:00.013+03:00

Euroopa komisjoni kuuluv Pro Inno Europe publitseerib igal aastal EU riikide innovatsiooni edetabeli. Võrreldes 2008 aasta edetabeliga on Eesti tõusnud tabelis märkimisväärselt! Muu hulgas oleme 2009 seisuga "üle EU keskmise" ja kuulume innovatsioonijärgijate gruppi. Seda head uudist on juba ka meie meedias kajastatud. Järgnevalt väike referaat uuringust kus toon välja Eesti tugevused ja nõrkused veidi täpsemalt.

Üldine riikide innovatsiooni edetabel nägi välja selline.

Esimene asi mis antud raporti puhul on oluline märkida on see, et algandmetena on kasutatud statistikat aastatest 2006, 2007, 2008. Osade andmete jaoks isegi aasta 2005 andmeid. Seega ei kajasta aruandes finantskriisi mõjud ega ka 2009 ja 2010 aastal toimunu. Muu hulgas jäävad välja ka Eesti Innovatsiooniaasta tulemused.

Võrreldes USA ja Jaapaniga ei ole EU27-s innovatsiooniga hästi. Eelmistel aastatel kestnud "järele võtmine" on 2009 aruande järgi peatunud.

Võrreldes BRIC riikidega on tähelepanuväärsed Hiina kiired edusammud innovatsiooni alal ja kiire EU-le järele jõudmise tempo. Võrreldes India, Brasiilia ja Venemaaga ei ole EU positsioon eriti muutunud.

Järgneva skeemi X-teljel on innovatsiooni indeksi kasv ja Y-teljel innovatsiooniindeksi väärtus. Oluline sõnum sellel joonisel on vast see, et koos Küprosega on Eesti innovatsiooniindeksi kasv olnud üks Euroopa suurimaid. Eriti märkimisväärseks teeb selle fakt, et tegemist on suhtelise kasvuga ja arvestades meie kõrget indeksi taset tähendab see suurt kasvu ka absoluutnumbrites.

Järgnevalt on toodud riikide edetabel erinevate innovatsiooni võimekuste lõikes.
Human Resources - Haritud inimeste olemasolu.
Finance and support - Innovatsiooniprojektide finantseerimise võimalused ja riiklikud toetusmehhanismid innovatsiooni tegevusele.
Firm investments - Ettevõtete poolt tehtavate innovatsiooni investeeringute määr.
Linkages & enterpreneurship - ettevõtete poolsed innovatsiooni algatused, koostööprojektid ettevõtetel omavahel ja ka riigisektoriga.
Throughputs - Loodud intellektuaalne omand.
Innovators - Innovaatiliste toodete ja teenustega turule tulnud firmade arv.
Economic effects - Eduka innovatsiooni tulemusel loodud töökohtade arv ja ekspordi ning müügi kasv.

Eesti nõrkusteks on (või oli) intellektuaalse omandi loomine (patendid, kasulikud mudelid, kaubamärgid) ja innovatsiooni tulemusel loodud oma toodete kasulikuks äriks muutmine.

Järgnevalt on toodud samade mõõdikute kasv võrreldes eelmise, 2008 aastaga. Tuleb tunnistada, et koostöö ja innovatsiooniga tegelevate firmad arvu kasv ei olnud Eestis vaadeldud perioodil väga hea. Samuti peaks olema parem meie intellektuaalse omandi loomise kasv. Siinkohal võib aga 100% kindlusega väita, et järgmises edetabelis mis tehakse juba 2008 ja 2009 aasta andmete järgi on Eesti organisatsioonide koostöö ning innovatsiooniga tegelevate ettevõtete arv märkimisväärselt kasvanud. Eks Innovatsiooniaastal 2009 on tulemused ning samuti on pannud Masu paljud ettevõtted mõtlema ja tegutsema.

Miks sellised edetabelid on tähtsad on see, et riigid konkureerivad omavahel. Konkureerivad välisinvesteeringute, ettevõtete ja noorte, tarkade inimeste asupaikadena. Selge on see, et riigid kus ettevõtted ei tegele innovatsiooniga hakkavad kaotama nii korporatsioonide peakontoreid, tehaseid kui ka raha. Sellele järgneb paratamatult kaotatud võimekus investeerida haridusse, sest häid praktikutest õppejõude ei ole ja raha ei ole.
Nii, et kõigi eelduste kohaselt võiks lähiajal suureneda tarkade ja tublide lätlaste Eestis töötamine. (IT spetsialistidele oleks isegi Masu kiuste tööd pakkuda!)

Tõeliselt RohelineIT

2010-03-21T19:42:00.003+02:00

Tänaseni on RoheliseIT all mõistetud kahte nähtust:
- IT süsteemide endi keskkonnakulu vähendamine.
- IT süsteemide abil teiste valdkondade efektiivsemaks muutmist, paremat planeerimist ja läbi selle saavutatud väiksemat keskkonna saastamist.

Mina tahaksin anda RoheliseIT mõistele veel kolmanda ja hoopis üllatava sisu! Alustuseks analüüsiks lühidalt traditsioonilise RoheliseIT nähtusi.

IT süsteemide endi keskkonnakulu vähendamisel on viimastel aastatel tublisti arengut olnud. Eelkõige on keskendutud seadmete energiatarbele ja seda on tõesti õnnestunud märkimisväärselt vähendada. Kui lisada siia veel virtualiseerimine siis suudetakse täna ühest kW-st elektrist ikka kordades rohkem IT teenust välja pigistada kui 10a. tagasi. Mõned faktid:
- IT süsteemide energiakulu vähendamine on tänaseni olnud lihtne ja odav. Seda põhjusel, et veel 10 aastat tagasi IT süsteemide keskkonna mõjule ja elektrikulule üldse ei mõeldud. Fookus oli süsteemide töökindlusel ja võimsusel. Seega kui piisav võimsus ja töökindlus saavutati ja süsteemide rohelisusele hakati mõtlema, siis oli koheselt võimalik saavutada kiireid ja odavaid võite.
- Seadmete tootjad on fokusseerunud energiatarbimise vähendamisele süsteemide töötamise ajal. Vähem on juttu seadmetes olevatest materjalidest ja seadmete tootmiseks ja utiliseerimiseks kuluvast energiast.
- Praktiliselt mitte ükski IT seadmete tootja ei tegele oma seadmete eluea pikendamisega. Miks ei võiks meie PC olla mõeldud kasutamiseks 10 aastat? Miks peab mobiili/PC/läpaka/serveri uuendamiseks ta tervenisti ära viskama ja ei piisa mõne chipi ja tarkvara vahetamisest? Miks iPhone on disainitud näppude vahelt ja särgitaskust põrandale katki kukkuma?
- Üle 70% PC poolt tema aluajal kulutatavast energiast on tema tootmine ja logistika.
- Kui liita kaks eelnevat punkti, siis on selge, et vana serveri või tööjaama vahetamine "uue ja rohelisema" vastu ei ole tegelikult Roheline Tegu.
- Üks tavaline PC server kulutab ümmarguselt 0,5kW elektrit. Serveriruumis kulub umbes samapalju võimsust serveri jahutamiseks. Seega kokku kulutab server Eesti serveriruumis veidi enam kui tonn põlevkivi kuus. Loe arvutusest siit.
- Ühte seadmekappi mahub 30-40 PC serverit. Kokku on seega ühe kapi energiatarve 15-20kW + sama palju jahutust. Võrdluseks, et korraliku saunakerise võimsus on 6kW.
Kokkuvõttes on IT seadmete energiatarve kindlasti valdkond millega tegeleda! Tasub aga silmas pidada, et põhiline keskkonna kulu on seadmete valmistamine ja logistika. Seega mida vähem seadmeid, vidinaid, mobiile, monitore ostad, seda keskkonnasõbralikum oled.

Teine teema on IT süsteemide abil saavutatav kokkuhoid muudes valdkondades. Ka siin on võimalusi väga palju. Alates ehituste modelleerimisest kuni linnade ja energiasüsteemide intelligentseks muutmiseni. Lisaks veel paberivabadus, kaugtöö ja võimalus asju ilma kohalesõitmata ära ajada. Siin on tõesti palju ära tehtud ja tänu IT-le on võimalik meie keskkonna "jalajälge" tunduvalt vähendada.
Paraku kipub selle kokkuhoiuga olema nii, et saavutatud väiksem aja ja rahakulu võimaldab meil rohkem tarbida. Seetõttu tihtipeale ei vähene kulu keskkonnale üldse vaid me ostame säästu arvelt rohkem, võimsama, kiirema ja uuema. Näiteks kui oleksime asendanud 15" CRT monitorid 15" LCD monitoridega oleksime saavutanud 4 kordse energia kokkuhoiu monitori töö ajal. Me aga oleme asendanud nad hoopis suuremate LCD monitoridega ja seega on monitori töö ajal saavutatav energia kokkuhoid võib-olla ainult 1,5 kordne. Kui nüüd keegi vahetas välja töötava CRT monitori uue LCD vastu, siis ei saa mingist keskkonnasäästust üldse rääkida.

Nii, et mis siis on tõeline RohelineIT? Mina ütlen, et tõeline RohelineIT on see kui me kulutame raha materiaalsete asjade asemel immateriaalsetele väärtustele. Näiteks ostes tarkvara, netiteenuseid või mobiilirakendusi. Programmeerimine, installeerimine ja adminnimine on töö mille käigus kulub väga vähe fossiilseid kütuseid ja tekib olematu kogus mürgiseid jäätmeid. Nii, et kui vähegi võimalik, siis tasub vältida asjade ostmist ja asendada see immateriaalsete (IT) teenustega.... või teatri, muusika, lapsehoiu, kino, jalutamise, arvutimänguga. Kui täna moodustavad tarkvara loomine ja IT teenused umbes 1,4% kogu maailma GDP-st, siis miks ei võiks see osakaal olla 5% või 10%?
Kas selline lootus on realistlik? Kas meie asjade ostmine võiks olulisel määral asenduda immateriaalsete ja keskkonda mitte koormavate väärtuste ostmisega? Ma oleksin selles vallas suur optimist! Ma olen kindel, et mida põlvkond edasi, seda enam väärtustatakse immateriaalseid IT teenuseid. Iga järgmine põlvkond kulutatab aina enam raha netis ja loodetavasti selle võrra vähem Hiinas tehtud plastmassist asjade peale. Lugege näiteks seda Ekspressi artiklit ja pange tähele, mida noored õhtul/öösel kodus teevad:Ohtlik nali. Ja veel! Inimene kes istub netis reguleerib ise seda mida ta vaatab ja saab tänu sellele tunduvalt väiksema reklaami rünnaku ohvriks kui õnnetu teleka vaataja. See aga on üks tähtis tegur pääsemaks välja tänasest ainult tarbimisele keskendunud ühiskonnamudelist. On ju varjamatu ja varjatud reklaam see, mis hoiab meie elu valitsevat "tööta rohkem" -> "osta rohkem" -> "tööta rohkem" ringi käimas.

RoheliseIT teemat käsitlesime pikemalt eelmisel kolmapäeval Infoühiskonna konverentsil. Minu ettekande slaide ja twitteris olnud kommentaare saab vaadata siit.
Aktiivsete rohelise mõtlemisega IT valdkonna tegijate (Anti Kuiv ja Jüri Jaakson) vedamisel on moodustamisel MTÜ kes hakkaks RoheliseIT ideed Eestis edendama läbi IT süsteemide keskkonnamõju hindamise.
Lõpuks soovitan kõigil vaadata The Story of Stuff-i.

Infoühiskonna konverents 2010

2010-03-10T09:04:00.003+02:00

17.03 toimub MKM-i korraldatav infoühiskonna konverents. Ka mina astun seal üles ja räägin Rohelisest IT-st. Ma arvan, et tänasel päeval on rohelisus veel Eestis nõrk kaubamärk. Euroopas kindlasti rohkem. Võib-olla on osaliselt selle põhjus ka külm talv .... võib tunduda, et nüüd on Globaalne Soojenemine lõppenud ja võib jälle julgelt naftat ja gaasi põletama asuda.

Üks teema, mida kindlasti tahan käsitleda on valitsuste poolt õhutatav tarbimine. Minu arust on sellised uue auto ostu toetuskampaaniad, tarbimisele õhutavad reklaamikampaaniad ja maksusoodustused ning juhtide väljaöeldud üleskutsed rohkem tarbida valed. Seda esmalt keskkonna mõttes. Teisalt ka majanduslikus mõttes. Ostes ja raha kulutades ei ole veel ükski inimene ega ükski riik rikkaks saanud.

RoheliseIT põhivõlu seisneb muidugi selles, et me saame sama loodusressurssi palju efektiivsemalt kasutada. Nüüd suur küsimus on, et kas me tänu sellele kulutame vähem loodust või pigistame samast kulust rohkem asju välja?

Fakte

2010-03-02T15:58:00.003+02:00

Allikas Statistikaamet
Eestis on ainult 28 IKT sektori ettevõtet kus on 100 või enam töötajat.
See on 1,7% kõigist 1683-st sektori ettevõttest.
See on aga 52% (8293/15955) IKT sektori tööjõust
ja 63% (4/6,3 miljardit EEK kvartalis) kogu sektori müügitulust.

Mälu harjutus: Nimeta need 28 ettevõtet!

2009 oli Eesti IT ettevõtete käibest ekspordi osakaal 10%. Lätis 43% ja Leedus 31%. Allikas: http://www.primeinvestment.lt/index.php/publikacijos/publications/baltic_ict_market_news__autumn_2009/1131;archive;

Jõhvi investeerimispankur ja Kilingi-Nõmme juhtimisguru

2010-03-01T08:00:00.002+02:00

Jätkan eelmisel esmaspäeval alustatud globaliseerumise teemat.

Kuni majanduskriisini oli Eesti majanduses kasv suur ja see mõjutas paljusid siin filiaale omavaid Soome ja Rootsi firmasid jätma Eestisse ka otsustusõiguse. Põhimõte "Don't fix it if it aint broke" on väga õige ja juhul kui filiaal genereeris korralikku kasumit, siis ei olnud väga tark tema tööprotsesse muutma minna.

Paraku hea majanduskasvu aeg on läbi. Läbi on ta päris mitmeks aastaks kuna uus suur kasv on võimalik ainult läbi põhjalike muutuste tööprotsessides, tehnoloogias ja inimeste oskustes. Need on aga väga pikka aega nõudvad muudatused. Seega võib arvata, ja paljude rahvusvaheliste korporatsioonide puhul on juba ka märgata, et peakontor tahab aina enam otsuseid enda kätte võtta. Osadel juhtudel võidakse sellega minna väga spetsiifiliseks. IT süsteemide puhul näiteks kehtestatakse kesksed nõuded ja väga ranged sülearvuti haldusreeglid. Tarkvara ja võrgu profiilid reguleeritakse suurkorporatsiooni kõigi kohalike esinduste jaoks täpselt ühesugused. Kuid IT ei ole ainuke valdkond mida on kasulik keskselt reguleerida ja kindlasti ainult sellega ka ei piirduta. Näiteks ei ole ju vaja, et igas tütarettevõttes arutatakse milline peab olema müügitiimi boonusskeem või kuidas käib puhkuste planeerimine. Selle kõik saab peakontoris üks kord läbi arutada ja siis kõigile kehtestada.

Selge on see, et selline olukord on "provintsi filiaalide" jaoks paras väljakutse ja nõuab uut moodi lähenemist. Kindlasti on selline olukord väga keeruline esmatasandi ja keskastme kohalikele juhtidele. Neile, kes peavad otsuseid juurutama, aga kes ei oma mingit kokkupuudet nende otsuste tegemisele.

Kuid teisalt on selles olukorras omad võimalused. Võimalus kasutada rahvusvahelise korporatsiooni võimekusi, kaubamärki ja suhteid. Võimalus töötada koos erinevate rahvaste ja spetsialistidega.

Kindlasti ei ole mõtet globaliseerumise vastu võidelda. See oleks võrreldav masinate vastaste võitlusega 19. sajandi Inglismaal. Kuid Eestis tervikuna ja igas tütarettevõttes eraldi tasub mõelda sellele mis võiks olla kohaliku osakonna panus suures ettevõttes. Kas näiteks annab siia luua-tuua suurfirma mingi valdkonna kompetentsikeskus või arenduskeskus. Kui me seda ei tee, siis jätkub protsess Eesti ja Eesti tipp-spetsialistide jaoks ebameeldivas suunas. Kui täna tundub absurdsena mõte investeerimispankurist Jõhvis või juhtimisgurust Kilingi-Nõmmel, siis kümne aasta pärast võib juhtuda, et nende valdkondade oskusi vajatakse tunduvalt vähem ka Tartus ja Tallinnas ning tõeliselt saavad end oma ala tipp-spetsialistid rakendada peale Stockholmi, Frankfurti, Shanghaisse või Palo Altosse kolimist.....

Tööd on pakkuda!

2010-02-22T22:21:00.002+02:00

Otsime oma tiimi uut liiget - müügi-projektijuhti. Täna on meie tiimis koos minuga 9 inimest ja meie tiim kannab väga erinevaid rolle:
- Meil on toredad projektijuhid Allan, Lars, Maria ja Eduard kelle ülesandeks on MicroLinki klientide IT süsteemide majutamise projektide juhtimine ning uute IT infrastruktuuri süsteemide disain.
- Siis on meie tiimis väga pädev IT teenuste arhitekt Tarmo, kelle ülesanne on samuti IT süsteemide ja kliendi lahenduste disain, aga lisaks ka uute teenuste arendamine.
- MicroLinki IT juhtimise eest hoolitseb Toomas ja protsesside eest Kuldar. Nad on omal alal ühed parimad tegijad Eestis - mida tõendab ka Kuldari juhtimisel saadud kvaliteediühingu Aasta teo auhind.
- Ja väga tähtis mees on meie programmeerija Martin kelle käe all on valminud väga mitmed mugavad ja head infosüsteemid. Soovitusindeks, Võlaturg ja paljud teised.

Kuna viimastel kuudel on kasvanud oluliselt meie tiimi töökoormus, siis otsime uut inimest. Otsime head spetsialisti kes aitaks IT süsteemihalduse lahenduste koostamisel, nende müügil ja juurutamisel. Otsime müügi-projektijuhti. Ametlik töökuulutus on siin: http://www.microlink.ee/Tule-toole-157 Juba on esimesed avaldused laekunud, aga konkurss on avatud ja hea meelega ootame tegijaid kellega koostöövõimalustest rääkida!

Globaliseerumine - kas oleme perifeerias?

2010-02-22T08:00:00.002+02:00

Oleme Microlinkis viimase aasta jooksul osalenud mitmetel rahvusvahelistel IT teenuste hangetel. Hangetel kus ostjaks on multinatsionaalne suur-korporatsioon kes tahab oma tervet Euroopat katvale organisatsioonile ühest kohast IT teenust osta. Osadel sellistel hangetel oleme ka edukad olnud. Kuna globaliseerumine ja sellised tehingud on aja märk, siis toon välja mõned olulised ja õpetlikud poindid nende juures.

Tavaliselt käib selline ostmine selliselt:
- Suurkorporatsiooni regionaalne peakontor tahab osta ühelt pakkujalt IT teenust terve Euroopa jaoks.
- Mõni "suur IT firma" (HP, IBM, Fujitsu....) osaleb hankel ja pakub IT teenust terves Euroopas.
- "suur IT firma" ostab teenuse allhankena sisse mitmelt "keskmiselt IT firmalt" kes siis pakuvad teenust terves Ida-Euroopas või Baltikumis.
- "keskmine IT firma" omakorda ostab allhankena sisse kohaliku teenindamise riigi või linna piires "kohalikult IT firmalt".

Kui selline tehing sõlmitakse, siis tähendab see seda, et kõik need teenusepakkujad sõlmivad omavahel lepingud, sealhulgas kauplevad hinnad ja teenustaseme tingimused. Tihti muide on see väga ajamahukas protsess.

Sellise kombinatsiooni puhul tekivad kaks ahelat, mille kulgemist tasub analüüsida:
Esiteks teenindamine:
Oletame, et multinatsionaalse suurkorporatsiooni lõppkasutaja on Eestis paikneva poe müüja ja tema arvutiga on probleem. Vastavalt korrale peab ta sellisel juhul helistama "suur IT firma" klienditeenindusse. Sealt omakorda suunatakse töö edasi "keskmisesse IT firmasse" ja siis "kohalikku IT firmasse" kust siis läheb kohalik Eesti IT spetsialist müüja muret lahendama. Selle ahela puhul on oluline tähele panna, et suurema osa tööst tegi ära kohalik spetsialist. Samas suurema mõjuga ehk tööprotsessi, infosüsteeme ja korraldust puudutavad otsused tehakse "suures IT firmas". Ehk käed on kohapeal, aga ajud keskel.

Teiseks raha liikumine:
Raha liigub sama ahelat pidi nagu teeninduse töökäsk, aga iga etapp kahandab liikuva rahasumma mahtu.
- Kõigepealt maksab kohalik esindus regionaalsesse kontorisse sisearvega summa N.
- Regionaalne kontor võtab oma arvelduskulud ja maksab edasi peakontorisse summa 0,9N.
- Peakontor maksab "suur IT firmale" juba veelgi vähem, tõenäoliselt kuskil 0,8N.
- "suur IT firma" on veidi kaubelnud ja peab "keskmisele IT firmale" loovutama kõigest 0,6N.
- "Keskmine" maksab kohalikule tegijale ja müüja probleemi lahendajale veelgi vähem - heal juhul 0,4N.
Kokkuvõttes jääb kohalikule töö tegijale, ehk kätele, ainult murdosa sellest summast, mis lõppkasutaja maksis. Lisaks peab kohalik tegija ära tegema ka enamiku tööst...

Hea lugeja kindlasti märkab kuhu see lugu triivib. See, et töö tegija saab väga väikese osa tarbija poolt makstavast rahast ei ole mingi IT valdkonna probleem. Tootmises on see probleem palju hullem. Kuuldavasti oli isegi aasta kus Michael Jordan teenis Nike reklaamimise eest rohkem kui kõik Nike tossude õmblejad kokku.

Meie jaoks Eestis on väga tähtis pääseda sellest perifeeria rollist välja. Välja rollist kus meie kui tarbijad maksame teenuste eest palju, otsused tehakse mujal ja kohapeal töö tegemise eest saame jälle tagasi raha väga vähe.

Head pankurid, teie olete selles mudelis olnud kõige kauem andke palun nõu! Kuidas annaks asju korraldada nii, et meie ülekande tasudest suur osa jääks Eesti filiaalis töötavatele pankuritele, sest siin tehakse olulisi otsuseid?
Või veelgi enam! Kuidas korraldada asju nii, et Eesti oleks see koht kus tehingud sõlmitakse, Baltikumi ning Peterburi ala osas targad otsused tehakse ja põhiline kasum teenitakse?

Erinevad innovatsiooni arenduse tasemed....

2010-02-18T23:56:00.002+02:00

Tase 1: Tavalised ettevõtjad mõtlevad kuidas leida uut toodet...

Tase 2: Kogenumad ettevõtjad mõtlevad kuidas luua süsteemi, mis looks uusi tooteid...

Tase 3: Inkubaatorid ja ettevõtluse arendajad mõtlevad kuidas luua süsteemi, mis tagaks selle, et ettevõtjad looksid süsteeme, mis looksid uusi tooteid....

Tase 4: Riik mõtleb sellele millised peaksid olema ettevõtlust toetavad süsteemid, mis aitaksid ettevõtetel luua süsteeme, mis looksid uusi tooteid.....

Tase 5: EU ja OECD mõtlevad sellele kuidas luua süsteemi, mis aitaks riikidel luua süsteeme, mis looksid süsteeme, mis toetavad ettevõtjaid süsteemide loomisel, mis loovad uusi tooteid....

Lõpuks: Kuna üle mitme taseme väga ei hüppa, siis ei saa ettevõtjad aru EU ja OECD jutust ja vastupidi.... aga kõiki neid tasemeid on siiski vaja.

Finantsjuhi 101 nägu

2010-02-17T08:00:00.001+02:00

26.02 teen Äripäeva konverentsil "Finantsjuhi 101 nägu" üldhuvitava ettekande netiteenustest (SaaS). Täna on veel võimalik saada varase registreerija soodustust sellele konverentsile. Kui huvi ja võimalusi siis tule kuulama!

Kuigi selle aasta IT maailma absoluutselt kõige-kõigem buzz-word on pilveraalimine (cloud-computing), siis pikemas perspektiivis on netiteenused ehk SaaS palju suurema mõjuga nähtus....tuues endaga kaasa ka pilveraalimise kui peamise netiteenuse platvormi.

Muide, üks kõige ameerikalikum "rusikaga näkku" turundustekst millele viimasel ajal olen sattunud on Salesforce.com-i kirjeldus traditsioonilistest IT-st ehk oma konkurentidest: What is cloud computing?

Jaanus Piirsalule Eesti majanduse arendamise auhind!

2010-02-15T08:00:00.003+02:00

... ehk kas Venemaa võiks olla Eesti Nokia?

Mõte, et Venemaa võiks olla Eesti Nokia kuulub tegelikult ühele väga kogenud soomlasest äriarenduse juhile. Mehele kes tunneb väga hästi nii Eestit, Soomet kui ka seda kuidas ülemaailmselt edukalt tooteid tehakse.
Mina jagan seda arvamust ja julgen väita, et Venemaaga äri ajamine on täitsa hea plaan, sest:
- Meil on olemas Vene keelt ja kultuuri tundvad inimesed.
- Vene turg on suur ja tänu loodusressurssidele ka ostuvõimeline.
- Vene turul on konkurents tunduvalt väiksem kui EU-s.
- Paljusid meie jaoks tavalisi tooteid ja teenuseid Venemaal keegi ei pakugi. Ainult mine ja müü.
- Venemaa on üks väheseid riike maailmas kus rahvas eelistab imporditud asju omamaisele toodangule.
- Paljud EU rahvad pelgavad venelasi ja seetõttu ei lähe sinna konkureerima.
- Venemaal on raske, aga mujal on vähemalt sama raske. Proovige näiteks saada mõni hiinlane maksma internetiteenuse eest või konkureerida IT teenustega India turul.

Kas panite tähele, et:
08-10.02 toimus Tallinnas Eesti ja Vene raudteefirmade majandusfoorum. Nagu paljud vaatlejad on öelnud oli taolise foorumi toimumine Tallinnas märgilise tähendusega. Veelgi huvitavam oli aga see, et minister Parts ja Eesti Raudtee juhtivad töötajad esinesid foorumil väga julgelt vene keeles. Väikese aktsendiga küll, aga milline tark ja pragmaatiline zest! Tubli töö!

Muud nüansid:
- Venemaaga äri ajamine on riskantne. Ajalugu on näinud kõiksugu tolle ja piirijärjekordi. Kuid ega risk ei tähenda, et äri peab tegemata jääma! Riskid on ka kõigi teiste riikide ja ostjate puhul. Lihtsalt tuleb riskipreemia toote hinna sisse arvestada.
- Tundub, et Venemaaga äri ajamist ei peeta nii fancy-ks kui näiteks Saksamaale või Prantsusmaale oma toodete müümist. Loodetavasti aga Masu aitab taolist peenutsemisest üle saada. Raha on raha.
- Globaliseerumine ongi ebamugav, hirmutav ja keeruline. Ükskõik millise võõra rahva või riigiga tegemist teha. Avatud mõtteviis ja õppimisvõime on aga see, mis tagab edu. Kindlasti on Eesti ettevõtte jaoks Venemaa turule sisenemine kergem kui näiteks Indiasse, Hiinasse või Jaapanisse minek.

Seega tahaksin kiita Jaanus Piirsalu ja tema blogi. Jaanuse lood on väga inimlikud ja huvitavad. Neist saab minu hinnangul hea ja objektiivse pildi Venemaa tegelikest oludest ja inimestest. Teadmine, nagu alati, aitab vähendada alusetuid hirme ja mõttetut vaenu!

Lõpuks mõned eripärased ideed:
- Venemaale ja Peterburi alale võiks "eksportida" meditsiiniteenuseid - näiteks hambaravi ja silmalaserlõikust. Seda võiks korraldada muidugi nii, et inimesed käiks ravil Eestis, aga pakett: viisa, transport, ööbimine, protseduurid, ekskursioon see võiks kõik olla koos.
- EAS võiks maksta Jevgeni Pljuštšenkole ja teha tema näoga reklaamikampaania: "Mina puhkan Käärikul ja treenin Otepääl. Tule vaata ka!".

Kolmas töökorralduse nõks - "Sinu postkastis on 56 lugemata kirja"

2010-02-10T08:00:00.005+02:00

Kas oled mõõtnud kui palju kulutad oma tööpäevas aega e-kirjade lugemisele ja kirjutamisele? Kui töötad tavapärasel kontoritöökohal siis kindlasti palju. Kaks, kolm tundi, võib-olla isegi üle poole päeva. Valdav enamik loetud e-kirjadest on loomulikult ülimalt olulised ja tööks vajalik....ega me muidu seda ei kirjutaks/loeks. Kuid kas see on 100% nii? Kas kogu see infohulk mis meid postkasti kaudu tabab on meie töö jaoks kasulik? Julgen väita, et mitte. Kuna e-kirja kirjutamine on lihtne, adressaatide lisamine suisa pool-automaatne ja tervele listile saatmine veel eriti kerge, siis me kirjutame pigem rohkem ja rohkematele kui on optimaalne.

E-kirjadega on seotud veel ka teine probleem. Nimelt kipuvad inimesed elektroonilise suhtlemise käigus minema kergemini tülli. Kuna e-kirja kaudu ei ole suhtlus tagasisidestatud, siis kipume väljaütlemistel (kirjutamisel) olema julgemad ja tõlgendamisel (lugemisel) negatiivsemad. E-kirjaga ei tule lihtsalt kaasa sõnu pehmendavat naeratust.

Niisiis, kuidas vähendada ajakulu e-korrespondentsile ja vähendada tülisid? Töökorralduse nõks nr. 3 mille välja pakun on limiit e-kirjadele. Limiit võiks koosneda kahest osast:
- Töötaja poolt kirjutatud ja teiste poolt loetud tähemärkide arv. Näiteks kui saata kahele inimesele 100 märgi pikkune e-kiri, siis tähendab see 200 tähemärgist kulu.
- Kahe inimese vahel edasi-tagasi saadetud kirjade arv. Kui see ületab näiteks numbrit 6, siis on otstarbekas lõpetada see korrespondents ühe telefonikõne või kohtumisega.

Võimalikud probleemid. Tuleb tunnistada, et sellise lähenemisega kaasneb mitmeid ohte. Näiteks saab kirju lühendada vähendades viisakusavaldusi nagu "Tere", "Tervitades", "Palun". See muudaks suhtluse ebaviisakamaks. Teine oht mis igasugu limiitide ja (müügi)maksudega alati kaasneb on ebaproportsionaalselt suur kulu limiidi arvestamisele.

Kokkuvõttes: Limiitide rakendamine e-kirjavahetusele oleks päris tülikas. Nii, et seniks mõelgem enne "Send" nupu vajutamist. Kas ikka kõik need kellele see kiri läheb peavad selle saama? Või äkki kirja saatmise asemel astuks hoopis adressaadi toast läbi?

Teine töökorralduse nõks - grupiviisiline ajajuhtimine

2010-02-09T08:00:00.004+02:00

Teeme MicroLinkis koostööd Kristjan Otsmanniga, kes on suur ajajuhtimise guru ja koolitaja. Aja juhtimine on loomulikult väga oluline teema ja oma aja korraldamisega tasub kindlasti tegeleda.

Minu jaoks on aga aja juhtimisega seotud üks väike probleem. Nimelt olen ma täheldanud, et kui üks inimene tiimis hakkab oma aega juhtima ja muudab oma harjumuspärast käitumist, siis võib see kaasa tuua probleeme tema töökaaslastele oma töö korraldamisel.

Kuid pole probleemi, mida lahendada ei saaks. :-) Seega pakun aruteluks ja kritiseerimiseks välja järgmise idee: Rütmi toomine tiimi suhtlemisse. Näiteks võiks tööpäevad jagada tunnisteks tsükliteks:
- 45 minutit tegeleb igaüks oma tööde, töökäskude ja e-mailidega vaikselt oma laua taga. e-maili send nupule ei vajuta, ei helista ega vestle Skypes/Messengeris.
- 15 minutit toimub ühine suhtlemine kas kööginurgas, koridoris, virtuaalmaailmas või telefoni teel. Samuti vajutatakse e-mailide send nupule.

Sellise lähenemise plussiks on suhtluse poolt tulenevate katkestuste vähenemine tööprotsessis. Miinuseks...ei teagi? Vähesem suhtlemine...vaevalt.

Kindlasti peaks sellisel korraldusel olema ka erandid. Näiteks koosolekud ja koos tehtavad tööd ning ärgem unustagem ka lõunat. Need erandid aga saab mudelisse ilusasti sisse viia.

(See idee tuli mulle kui istusime koos paljude kolleegidega ühel mullusel seminaril. Igavate ettekannete ajal oli nii hea teha vaikselt järjekorda jäänud töid ära ning vastata kirjavahetusele. Kohvipauside ajal sai aga näost-näkku väga efektiivselt asju arutada ja otsustada.)

...järgmine nõks juba homme!

Erilisi töökorralduse nõkse

2010-02-08T08:00:00.004+02:00

Terve jaanuari oli siin blogis üleval küsitlus Masu mõjust ettevõtete aktiivsusele ja innovatsioonile. Vastajate arv 26 ei ole küll väga esinduslik valim, aga mingi pildi need tulemused annavad:
23% vastajatest arvas, et Masu pani jalad liikuma;
26% arvas, et mingit helget märki nende ettevõttes ei ole - ainult üks lõikamine ja koondamine käib;
7% ei ole märganud mingeid muutusi;
7% ei tööta enam vanas töökohas;
nign lõpuks 23% arvasid "Lihtsalt Jah" ja 3% "Lihtsalt EI".
Kokkuvõttes võiks siit arvestada, et umbes pooltele töötajatele tundub, et meie tööandjad on paremini liigutama hakanud ja pooltele, et ei ole. See on ju päris positiivne tulemus.

Sellel nädalal aga kirjutan juhtimisest ja töökorraldusest. Täpsemalt tahaks arutelu tekitada mõne huvitava ja uudse nõksu ümber mida organisatsioonides juurutada.

Töökorralduse nõks nr. 1 - "töövahendite limiit".
See idee pärineb küll paari aasta tagusest Masu eelsest ajast kuid ilmselt on ta paljudes organisatsioonides probleemiks ka täna. Loodetavasti siiski vähem teravalt, sest tänu Masule on vähenenud pirtsakus ning tööks vajalike elektrooniliste vidinate hind.
Probleem: Milliseid töövahendeid - monitore, läpakaid, toole, telefone - töötajatele osta. Kui tihti töövahendeid uuendada? Kuidas see korraldada nii, et töötajad, juhid ja omanikud oleks rõõmsad. Kuidas see korraldada nii, et töövahendite teema ümber on minimaalselt kauplemist, vaidlemist, kadedust, raiskamist ja pettumust.
Lahendus: Eraldada igale töötajale limiit. Säästlikuma ja tagasihoidlikuma valiku puhul maksta osa ülejäänud limiidist palgana.
Lahenduse eelised: Soodustab säästlikkust. Annab valikuvõimaluse. Vähendab kauplemist, see tähendab, et kauplemine on üks kord limiidi kehtestamisel, mitte iga vidina ostmisel. Suurendab õiglust - need tublid töötajad kes on ka täna tagasihoidlikud ja säästlikud saavad selle eest kompensatsiooni.
Lahenduse miinused: Kasutamata limiidi välja maksmine palgana on tänu maksudele väga ebasoodne. 1000 kr kasutamata limiiti = 560 kr netopalka....

Mida arvad sina oleks see hea? Kas sinu organisatsioonis sellist meetodit kasutatakse?

...järgmine töökorralduse nõks juba homme!

Kooskõlastamise pikad teekonnad

2010-02-01T00:00:00.000+02:00

Kirjutasin mõni nädal tagasi "mitte pidurdamise" mõjust kui positiivsest nähtusest Eesti organisatsioonides. Me oleme Eestis ja MicroLinkis kiired otsustajad-tegutsejad kuid arvan, et alati saab paremini. Jagaksin mõtteid otsustamisega venitamise ja kooskõlastamise labürintide kohta. Hea kui jagaksid ka enda arvamust kommentaariumis!

Otsustamisega venitamine on üks suur kulu
Kas teil on kunagi ette tulnud järgmine situatsioon? Keegi (näiteks teie) tulete huvitavale mõttele mida te arutate kolleegiga. Jõuate koos järeldusele, et see on väga hea idee, aga siin ja praegu ei saa te seda küll ära otsustada. Peab veel rääkima tollega, analüüsima kolmandat asja ja üleüldse vaevalt seda ellu viiakse.
Või te jõuate koos lauanaabriga hea ideeni, aga ... te ei tea kes võiks selle teema üldse lahendada võtta ja olete üsna skeptilised selles suhtes, et "nemad" selle ellu viiksid.
Minu töö elus on selliseid juhtumeid paraku olnud ja ilmselt tuleb veel palju ette ma kardan. Kui need situatsioonid pole ka sinule võõrad, siis arvuta kui palju töö aega kulub selliste arutelude peale....ja kui tohutu konkurentsieelise annaks see kui iga arutelu lõppeks otsusega.

Kokkuvõttes on mitte otsustamisel järgmised objektiivsed põhjused:
- Ei teata kellel on õigused mingeid otsuseid vastu võtta.
- Ei ole täielikku informatsiooni olukorrast.
- Ei teata, et mina siin ja praegu võin otsuseid vastu võtta ja oma tööd mõistlikumalt tegema hakata.

Lisaks objektiivsetele on ka subjektiivseid põhjuseid miks mitte otsustada! Need on järgmised:
- Mitte otsustamine on kõige lihtsam viis uut tööülesannet endale mitte võtta. Parem saata idee autor seda teemat edasi analüüsima või enne teistega kooskõlastama. Ise samas lootes, et sinna see mõte sureb. (Kõrvalepõikena siin kohustuslik lugemine kõigile juhtidele: Who's got the Monkey?)

- Negatiivne kogemus minevikust: "Ma ju olen mitu korda ettepanekuid teinud, aga midagi ei ole juhtunud." Ehk pärdiku loo kontekstis (ma tõesti soovitan seda lugeda): "Ma proovisin oma ülemusele mitu korda pärdikut õlale panna, aga ta ei võtnud seda omaks ja ei ulatanud seda mulle ka hoolitsemiseks tagasi."

- Soov oma asja vaikselt ja rahulikult ajada. Pigem mitte välja paista ja kartus muutuste ees.

Nüüd lahenduste juurde. Pakun siinkohal välja kaks mõtet:
1. Organiseerida regulaarselt koos käivad otsustusrühmad kelle ülesandeks on mingi teatud valdkonna otsused ära teha. See ei ole küll midagi uut, aga kas olete proovinud seda kui otsustusrühm enne kokkutulekut aktiivselt kogub teemasid otsustamiseks? Kas te teate näiteks mõnda ettevõtte juhatust, kes enne koosolekut küsiks töötajatelt otsustamiseks teemasid? Pigem kaldun arvama, et otsustusrühmad peaksid koos käima regulaarselt mitte "siis kui teemasid on", sest rütm annab teatava kindluse ja rahu kogu töökorraldusse.

2. Organiseerida teema perioodid. Näiteks keskenduda igal kuul mingile teemade valdkonnale, mis on sellel ajal aktiivses arutelus, mille kohta kõik saavad ettepanekuid teha ja mille kohta sellel ajal palju otsuseid vastu võetakse. Näiteks miks ei võiks teie firmas olla jaanuar tootepakett X kuu, veebruar kvaliteedi kuu, märtsi teemaks on töötajate areng(uvestlused) või mai on koristamise ja korra kuu.

3. Ning kõige tähtsam. Julgustada kiita ja premeerida neid kes tahavad asju paremaks teha. Neid kes tulevad välja uute ideedega ja neid ellu viivad.

Saas, Paas, Cloud-Computing ja teised eesti keeles

2010-01-27T16:46:00.004+02:00

Kui autod 100 aastat tagasi laiemalt kasutusele võeti, siis töötati välja sellised vahvad eestikeelsed sõnad nagu velg, kapott, rehv, plokikaas....

Kui arvutid 20 aastat tagasi laiemalt kasutusele võeti, siis koostati Ustus Aguri juhtimisel inglise-eesti arvutisõnastik, mille ühe koopia õnnelik omanik minagi olen ja pakuti välja sellised toredad sõnad nagu raaliroimar (computer criminal), konkatenatsioon ehk sidurdus (concatenation), peitkuvama (conceal)....

Kui Microsoft mõned aastad tagasi Office ära tõlkis, siis ilmusid meie igapäevasesse kõnepruuki sellised sõnad ja väljendid nagu manustamine, kontorist väljasoleku abimees, suvandid.....

Nüüd oleks aeg mõelda välja ja laialt kasutusele võtta ka tõlked väljenditele:
- SAAS ehk Software-as-a-Service
- PAAS ehk Platform-as-a-Service
- *AAS ehk -as-a-Service
- Grid Computing
- Cloud Computing

Esimest neist ehk SAAS-i olen ise proovinud eestindada kui "netiteenust". Viimase ehk cloud-computingu kohta leidsin aga väga huvitava tõlke MicroLinki ja Oracle poolt ühiselt korraldatava Tehnoloogiakonverentsi kavast. Sealses keynote-s räägib Oracle Vice president Alain Ozan "pilveraalindusest".

Millised uued IT-trendid ja tehnoloogiad vajaks sinu arvates tõlget? Millised võiksid olla nende terminite eestikeelsed vasted? Kas läpakast saab kunagi ka ametlik sõna ja kas tema modernsed väikevennad oleks siis netikad?

Aa...ja milline oleks keynote õige tõlge?

Innovatsioon ei ole leiutamine ja õnne asi. :-)

2010-01-25T00:00:00.002+02:00

4. veebruaril teeme Oracle ja MicroLinki koostöös traditsioonilise Tehnoloogiakonverentsi. Tulemas on palju huvitavaid esinemisi ja ka minul on au ja võimalus teha seal väike ettekanne innovatsioonist. Ettekandeks ettevalmistamiseks olen teinud paar proovi esinemist ja saanud selle käigus päris huvitavat tagasisidet. Kõige üllatavam on see kui palju erinevad inimeste ja õpikute arvamus selle kohta mis ja milline on innovatsioon. Järgnevalt kaks suurimat erisust üldsuse arvamuse ja raamatutõdede vahel. Õigus nagu alati on raamatutel. :-)

nr. 1 - Innovatsioon ei ole leiutamine.
Kui räägitakse innovatsioonist, siis mõeldakse tihti, et tegemist on uute põnevate ideede väljamõtlemisega. Ilmselt on selline valearusaam põhjustatud sellest, et paljudel innovatsiooni edendavatel kampaaniatel keskendutakse praktiliselt ainult ideedele. Näiteks IN 2009 ja Ajujaht keskenduvad 90% ideede leidmisele ja välja mõtlemisele ja väga vähe on juttu ideede elluviimisest. Ideede leidmine on loomulikult väga tähtis ja loomulikult kõige huvitavam tegevus, aga ta on siiski väga väike osa kogu innovatsiooniprotsessist. Unistamine on ju nii palju mõnusam kui reaalses elus keeruka projekti ellu viimine.

Tegelikult tähendab innovatsioon OECD definitsiooni järgi muutust ühes järgmistest:
- Toodetes. Kas uue toote loomist või vana edasi arendust.
- Protsessides. Muutust töökorralduses.
- Turunduses. Muutused alates pakendist kuni tootele täiesti uue imago loomiseni. Näiteks kui õlletootjatel õnnestus seostada ära jalgpalli telekast vaatamine ja õlle joomine, siis see oli päris edukas õlu turunduslik innovatsioon.
- Organisatsioonis. See on siis üksikute töökohtade, inimeste või tervete struktuuride muutmine.

Nii, et:
Innovatsioon ei ole mitte välja mõtlemine vaid tegemine! Häid ideid on maailm täis. Internetis on kümneid veebilehti kus on üleval sadu äri-ideid, mis ainult ootavad tegemist. Võtke näiteks kasvõi see. Seega kui idee ära tegemine oleks lihtne, siis tarvitseks vaid neist tuhandetest headest ideedest leida mõni ja nad edukateks toodeteks teha ning miljonid kroonid tuleks ise uksest aknast sisse.

ja:
Suurem osa innovatsioonist ei ole mitte uute asjade välja mõtlemine vaid organisatsiooni siseste protsesside ja tegevuste kvaliteedi tõstmine, kulude optimeerimine jms.

nr. 2 - Innovatsioon ei ole loterii.
Väga palju räägitakse innovatsiooni puhul legende. Legende näiteks sellest kuidas ühel päeval otsustaks Soome rehvitehas mobiiltelefone hakata tootma ja hopsti sai maailma kõige suuremaks mobiilitöösturiks. Või sellest kuidas Sergei ja Larry otsustasid doktoritöö käigus otsingumootori teha ja oligi loodud maailma kõige suurema käibega reklaamifirma - Google.
Tegelikkus on paraku see, et kõigi nende lugude puhul on õnne (ingl. k. luck, mitte happiness) osa suhteliselt väike. Kõigi nende edulugude taga on sihikindel töö, suured investeeringud ja läbimõeldult võetud riskid. Kõik need lood, kus kõige suuremat rolli on mänginud õnn ja ainult õnn .... vaat neid me ei tea, sest nad ei lõppenud millegi suure ja edukaga.

Repliik: Kriisist kriisi juhtimine

2010-01-20T14:07:00.003+02:00

Ukrainas juhtus väga traagiline sündmus. Luganskis plahvatasid haiglas hapnikuballoonid ja 16 inimest sai surma. Koheselt tõttas kohale olukorraga tutvuma ka peaminister Julia Tõmošenko.

Kas oleks aga parem kui peaminister selle asemel, et kohale sõita kulutaks selle päeva seaduste ja määruste kehtestamisele, mis tagaks balloonide turvalise käitlemise haiglates?

Kummaga tegelevad meie juhid esmatasandilt tiptasandile? Kas süsteemide ja organisatsioonide arendamisega või võtavad kogu aja kehvadest süsteemidest tekkivad kriisid? Olgu nendeks siis projekti tähtaeg, lahkuv tippspetsialist või kriitline probleem suure kliendi teenindamisel.

Miks IT alal võiks kriisi ajal tööd rohkem olla

2010-01-18T00:00:00.000+02:00

Lõpetasin eelmise esmaspäevase postituse lubadusega kirjutada sellest miks IT alal võiks töökohti ka kriisi ajal olla. Tegelikult võiks kriisi ajal IT alal isegi tavapärasest rohkem tööd olla. Miks, sellest allpool, aga alguses tõestuseks väike statistika.

Täna www.cv.ee-s pakutavad töökohad:
Administratiivtöö(35)
Avalik sektor(37)
Ehitus / kinnisvara(22)
Elektroonika / telekom.(24)
Energeetika / elekter(6)
Finants / raamatupidamine(23)
Haridus / teadus(10)
Infotehnoloogia(89)
Juhtimine(33)
Kaubandus(28)
Korrakaitse / päästeteenistus(4)
Kultuur / kunst / meelelahutus(10)
Meedia / avalikud suhted(16)

Olukord www.cvkeskus.ee-s:
Assisteerimine / Administreerimine 26
Ehitus / Kinnisvara 24
Elektroonika / Telekommunikatsioon 17
Energeetika / Loodusvarad 4
Finants 27
Haridus / Teadus 31
Info / Meedia 34
Infotehnoloogia / E-kaubandus 60
Juhtimine 54
Kaubandus / Majandus 79
Klienditeenindus 172
Koolitus / Personal 11
Kultuur / Meelelahutus 24
Loodusteadused / Põllumajandus 9
Mehaanika / Tehnika 18
Müük 151
Riigi- ja avalik haldus 18
Tervishoid / Farmaatsia 69
Toitlustus 49
Transport / Logistika 15
Turism / Hotellindus 76
Turundus / Reklaam / PR 43
Tööstus / Tootmine 49
Õigusala / Korrakaitse / Turva 16

...ja lõpuks www.ekspressjob.ee:
administratiivtöö (14)
analüüs (5)
avalik sektor (12)
elektroonika / telekommunikatsioon (13)
finants (5)
haridus / teadus / kultuur / kunst (8)
infotehnoloogia (61)
juhtimine (35)
kinnisvara / ehitus (3)
klienditeenindus / kaubandus (48)
majandus (6)
meedia / ajakirjandus (2)
meelelahutus (1)
mehaanika / tehnika (6)
müük (28)
õigus / korrakaitse / turvateenistus (5)
pangandus / kindlustus (3)
personalijuhtimine / koolitus (7)
põllumajandus (4)
tervishoid / sotsiaaltöö (12)
toitlustus (3)
tootmine (7)
transport / logistika (8)
turism / hotellindus (15)
turundus / reklaam / PR (12)

Kui ka arvestada, et osad töökohad on üleval mitmes portaalis, siis on meil siiski IT alal vähemalt 100 vaba töökohta. Seda siis IKT sektoris kus on kokku suurusjärgus 15 000 töötajat. 15 000 töökohta on umbes 2,5% kogu Eesti töökohtade arvust. Samas näiteks ekspressjob-i 204-st vabast töökohast moodustavad IT vabad töökohad 30%-i ja isegi CV-keskuse puhul on 1076-st vabast töökohast 6%-i IT töökohad.

Miks on see nii?
Põhjus on selles, et IT on üks peamisi vahendeid millega saavutada kulude kokkuhoidu. OECD uuringute järgi on viimastel dekaadidel olnud Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kõige tähtsam tootlikkust suurendav faktor kogu majanduses. Selge on ka see, et kriisiolukorras otsitakse efektiivsuse võimalusi palju aktiivsemalt ja kui IT pakub neid, siis on ka põhjust IT töid tellida. Teiseks ollakse kriisi ajal rohkem valmis ära kannatama muudatusi, mida iga efektiivsuskava, sealhulgas ka IT süsteemi käivitamine, kaasa toob ning kriisi ajal on võimalik läbi viia ka suuremaid ja keerulisemaid IT projekte.
Siinkohal on aga oluline täpsustada, et IT kaudu tootlikkuse tõstmine on ainult väheses osas tehnoloogiline projekt. Palju olulisemad on tööprotsesside muutmine, inimeste koolitamine, tarbetute tegevuste ära jätmine. Totruse automatiseerimine ehk ainult tehnoloogia kasutuselevõtt ei anna kahjuks tõelist efekti.

Lõpuks avaldaksin lootust, et ehk õnnestub kriisi ajal ka mõni tõeline e-riiklik suur efektiivsusprojekt ära teha. Näiteks riigiasutuste finantsarvestuse konsolideerimine, lisaks digiretseptile ka teised e-tervise projektid. Pakuksin ideena välja ka IT abil teostatava "vaikiva haldusreformi"....

Üks raske ümberharjumine ootab meid ees

2010-01-11T00:00:00.001+02:00

Seekordne esmaspäevane innovatsiooni, juhtimise ja IT lugu räägib palgast.

Eesti keskmise palga kasv on viimastel aastatel olnud märkimisväärne. Aastast 2003 kahekordistus keskmine palk aastaks 2008 ja seejärel langes 2009-l aastal 7%. Siin väike väljavõte statistika andmebaasist kogu Eesti keskmise palga kohta:

Aasta keskmine brutokuupalk (Sulgudes muutus eelmise perioodiga võrreldes)
2003 - 6373 kr
2004 - 6933 kr (+9%)
2005 - 7851 kr (+13%)
2006 - 9108 kr (+16%)
2007 - 11027 kr (+21%)
2008 - 12605 kr (+14%)
2009(3. kv) - 11770 kr (-7%)

Statistiline keskmine on teadagi üks suur ümmargune keskmine. Tegelikkuses on meil väga palju suuri sektoreid kus palgakasv ei ole olnud lähedalegi nii kiire. Näiteks tuhanded õpetajad, lasteaiakasvatajad ja meditsiinitöötajad. Vastavalt on ka sektoreid kus palgakasv on olnud veelgi kiirem. IKT sektor kuulub nende viimaste hulka. Kahjuks leidsin täpse statistika IKT sektori palga kohta ainult 2009 aasta osas.

2009. aasta 3. kvartali andmed IKT ettevõtete majandusnäitajate kohta:
Ettevõtteid kokku - 1683
Keskmine hõivatud isikute arv - 15 955
Kogu sektori keskmine kuu müügitulu - 2 miljardit kr.
Keskmine sektori brutokuupalk - 17 387 kr

Järgmistel aastatel kahjuks ei ole enam võimalik korraldada laenurahal põhinevat kiiret majanduskasvu. Võib-olla isegi vastupidi - meil tuleb arvestada laenuraha tagasimaksmisega. Seda nii riigi, omavalitsuse, ettevõtte kui ka perekonna tasemel. Sellest tulenevalt ei saa meil kunagi olema ka enam sellist palgakasvu. Ainus palgakasvu alus saab olla see kui vähemate inimestega suudetakse ära teha sama töö või tehakse samade inimestega teist - tasuvamat - tööd, teenust, toodet. Nii, et palgakasv tuleneb automatiseerimisest, uutest töövahenditest ja võtetest - innovatsioonist ja inimeste arengust. Sellise loomuliku arengu kiirus ei saa aga olla 15% aastas - väga heaks tulemuseks tuleb lugeda ka 5% aastas. Muutusel on kaks nägu. Esiteks, palk lihtsalt sama töö eest lihtsalt niisama ei tõuse. Pigem peab pidevalt arenema ja uusi tehnoloogiaid õppima, et sama palka edasi teenida. Teiseks, ei tõuse palk ka arenedes ja rolli muutumisel enam nii kiiresti. Mitte kahekordseks 5-e aastaga.

Seline seis saab alguses tõenäoliselt olema harjumatu. Mõte teha aastaid järjest sarnast tööd sama sama palga eest on Eesti IKT tööjõuturul ilmselt midagi uut. Kuid pole midagi parata.

Positiivne on kindlasti aga see, et sama palgaga ära elamine saab kindlasti olema palju lihtsam kui 2-3 aastat tagasi, sest tunduvalt on vähenenud ka surve rohkem kulutada:
- Inflatsioon saab lähiaastatel olema palju rahulikum. Suur tööpuudus hoiab kõik lihtsamate tööde hinnad - taksod, kaubanduse, toitlustuse - all.
- Kinnisvara hind ei kasva hirmuäratava kiirusega.
- Väiksem on ka sotsiaalne surve osta endale uusim auto, uus eluase, uus riietus igaks päevaks ja reisida mitu korda aastas.
- Kui SMS laenajad välja jätta, siis pangad ei müü enam nii agressiivselt laene ostmaks asju, mille jaoks tegelikult meil raha päris hästi ei ole.

Lõpuks oleme oma palgakasvu kiirusega jõudnud Euroopasse! Belgias, Rootsis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal rääkimata Itaaliast, Portugalist ja Hispaaniast kasvavad palgad vaevalt protsent või paar kiiremini kui inflatsioon.

Lõpetaksin siiski positiivse noodiga Eesti Konjunktuuri Instituudilt Marje Josingult: IT sektoris luuakse 2010 aastal rohkem töökohti kui koondatakse. Tegelikult oli täpne tsitaat küll paraku selline: "Kõigis sektorites peale IT jääb töökohti vähemaks." Sellest, miks IT sektoril on siinkohal õnnestunud eristuda aga juba mõnes järgmises postituses.

On sellest internetiturundusest siis päriselt ka kasu?

2010-01-05T21:44:00.003+02:00

Internetiturundus on tõsine hype olnud viimased kaks aastat. Eesti kõvemad tegijad Altex, Dreamgrow ja internetmarketing.ee on teinud väga head tööd, huvitavaid seminare, koolitusi ja turundusprojekte. Turundusrahva teadlikkus uutest võimalustest on väga palju tõusnud ja päris hästi on ka ettevõtted läinud uute võimalustega kaasa. Ma arvan, et meie üldise internetiturunduse taseme osas võime Euroopas küll uhked olla. Vähemalt Google ja Facebook on nüüd küll pidevalt eestikeelseid reklaame täis. :-)

Kuid nagu igas hype-s nii on ka internetiturunduse buumis sees mingil määral alusetuid ootusi. Emotsioone, uskumusi ja fänlust, mis kerge kuid mitte väga suure tagasilöögi saavad kui talvine reaalsus ideede testijaid tabab.

Nagu paljud Eesti ettevõtted nii oleme ka MicroLinkis teinud internetiturunduse valdkonnas esimesi samme. Meil on mõned blogid, värskelt disainitud veeb ja mõned mikro-saidid erinevate toodete jaoks. Meil on isegi oma Facebooki ja LinkedIN grupid. Kindlasti on meil veel palju õppida ja saaks palju paremini teha, aga mõningane kogemus on meil juba olemas.

Oleme jõudnud järgmiste kogemusteni:
Internetiturundus nagu iga teinegi tegevus nõuab korralikult tehes aega ja raha. Erinevalt aga tavalistest turunduskampaaniatest on internetiturunduse puhul vaja tööd teha pidevalt.
Teiseks erinevuseks on see, et blogimist, foorumites vastamist ja muud sisukat internetiturundustööd ei saa sisse osta vaid seda peavad tegema ettevõtte oma töötajad. Nagu näiteks siinkirjutajagi. :-) See seab enamike ettevõtete puhul selged piirangud turundustöö võimekusele. Meil ei ole palju selliseid juhte või tipp-spetsialiste kes teeks oma tööd hästi, aga samas tahaks vahest ka kirjatööd teha...või suisa teha seda inglise, vene või mõnes muus võõrkeeles.

Lõpliku tehinguni jõuda pelgalt internetiturunduse tegevusega on võimalik ainult selliste teenustega mida inimesed teavad, mõistavad ja mida neil on juba eelnevalt soov osta. Laevapiletit või rehvide vahetust õnnestub interneti kaudu turundada, aga näiteks soojuspumpa korteriühistule juba ainult internetiturunduse kaudu maha ei müü. Kriitilist finantssüsteemi või personalivärbamise teenust ettevõttele tõenäoliselt ka mitte. Kõigil nendel juhtudel on vaja personaalset suhtlemist ja teenuse lisaväärtuste eraldi selgitamist kliendile. Oluline on ka usalduse tekitamine kliendis. Tavaliselt tuleb teha vähemalt üks kohtumine ja mitu telefonikõnet ja e-maili. See võib tähendada seda, et spetsiifiliste teenuste puhul võib internetiturundus olla üks täiendav kuluallikas, mille kõrval peab aga ikka ka kõiki traditsioonilisi tegevusi edasi tegema.

Kui aga inimesel mingi vajadus või soov juba on olemas, siis on hea veebileht ja SEO küll omal kohal, sest enamikele ostuotsustele eelneb tänapäeval internetist toote kohta täpsema info otsimine. Seda isegi juhul kui lõplikku ostu ei tehta internetist.

Uue vajaduse tekitamisel täiesti uue toote või teenuse jaoks on internetiturundus võrdlemisi sarnane traditsiooniliste uute vajaduste tekitamise viisidega - seminaride, reklaami ja artiklitega. Sama moodi tuleb luua sisu, leida tee ostjateni ja tekitada huvi. Tänu tehnoloogiale on internet küll odavam ja efektiivsem, aga teisalt on internetis uute teenuste tutvustajaid juba nii palju, et taustamürast eristumine on muutunud väga raskeks.

Minu meelest kõige rohkem on internetiturundus omal kohal kui vaadelda teda kui üht osa kliendihaldusest. Nii tänaste kui tulevaste klientide haldust. Teatavasti sisaldab traditsiooniline kliendihaldus regulaarseid visiite, suhtlemist ja huvi tundmist kliendi murede ja plaanide vastu, kliendilehe välja andmist, oma uudistest teavitamist - üritusi, kingitusi ja sünnipäevade meeles pidamist. Paljut seda annab tänu internetile teha natuke teisiti - interaktiivsemalt, efektiivsemalt ja huvitavamalt.

Võib-olla saab internetiturundust võrrelda sellega kui omal ajal võeti turunduses kasutusele telefonid, raadio ja televisioon. Ka siis loodeti, et uus tehnoloogia muudab drastiliselt kogu maailma ja edaspidi peab ainult tegema TV reklaami ja siis ostavad telefoni teel kõik kliendid juba ise sinu kogu toodangu ära. Kuigi päris nii muidugi ei läinud, siis märkimisväärseid muutusi müügi ja turundustöösse on kõik suhtlusvahendite tehnoloogilised uuendused ju toonud!

Lõpuks soovin kõigile jõudu sotsiaalvõrgustikes aja veetmisele! Sotsvõrgus oma sõpradega suhtlemine on üks keskkonnasõbralikumaid tänapäeva inimese tegevusi - palju väiksema CO2 jäljega kui autoga metsa matkama sõitmine, reisimine, jõusaalis trennimine või shoppamine.

Netiteenuste hinna kujundusest

2010-01-04T00:00:00.002+02:00

NB! Blogi paremas ülemises nurgas avasin küsitluse hindamaks 2009 aastat ja Eesti ettevõtete mõttemaailma muutumist. Hääleta ka!

Aga nüüd teema juurde....
Viimase paari aastaga on tohutult kasvanud maailmas pakutavate netiteenuste arv. Alates hot.ee-st, Gmailist, Yahoost kuni väga spetsiifiliste äritarkvaradeni nagu näiteks MicroLinki poolt pakutav Incident Monitor või Soovitusindeksi teenus. Me oleme mõnda aega nende arendamisega ja äri-analüüsimisega tegelenud ja jõudnud järgmise loogilise ahelani.

1. Infosüsteemidest on majanduslikult kasu ainult keskmistele ja suurtele ettevõtetele.
See väide võib esmapilgul tunduda natuke radikaalne, sest kasutame me ju ka eraisikutena kõiksugu netiteenuseid - olgu selleks siis kasvõi Yahoo mail, Google otsing või Bloggeri blogimootor. Samuti kasutavad ka paljud väike-ettevõtteid mingeid IT lahendusi.
Majanduslikult kasulikuks loeksin aga ainult selliseid IT teenuseid mille abil teenitakse raha või hoitakse kokku kulusid. Seega kui tegutsemiseks kohustuslikud infosüsteemid (raamatupidamine, veebileht, e-post, kassa) välja jätta, siis väheneb IT teenuste arv, millest on eraisikutel ja väikeettevõtetel majanduslikult kasu, üsna väheseks.

2. Müüa õnnestub ainult sellist teenust, mille kasutamisest on rohkem rahalist kasu kui teenuse hind.
Väga raske on müüa 1000 kroonise kuutasuga teenust, millega klient säästab 50 krooni kuus.

3. Kahest eelnevast teesist järeldub, et netiteenuseid tasub arendada ainult keskmistele või suurtele ettevõtetele.
Siinkohal on mõningaks erandiks väikeettevõtted kes aga kasutavad IT-d suures osas enda äriks. Eelkõige näiteks interneti ettevõtted - CV Online või Osta.ee. Samuti on erandlikud mõned ärivaldkonnad kus IT kasutamine on vajalik suurte tarnijate või klientidega suhtlemisel. Majanduslik reaalsus aga kehtib - kui ettevõte on väike ja IT lahendus võimaldab 3% säästu tema 50 000 kroonisest kuu kulust, siis üle 1500 kr kuus maksvat IT teenust ei ole mõtet tema jaoks luua.

Siin moodustavad omamoodi erandit kinnitava reegli laialt levinud sotsiaalvõrgustiku, e-posti ja otsinguteenused. Näiteks Facebook, Twitter ja Google. Nende puhul on aga lugu see, et klient ei ole mitte see eraisik kes nende teenuseid igapäevaselt kasutab vaid see ettevõttest reklaamiandja kes raha maksab. Tänu oma suurusele on neil küll õnnestunud crowd-source-da ja automatiseerida osa müügi- ja turundustööst, aga tõeliselt olulised tuluallikad on ka nende jaoks keskmised ja suured ettevõtted.

4. Ettevõtetele müümine ja teenindamine tähendab inimtööd.
Kuigi veebist müümine ja iseteenindus on tänapäeval populaarsed ja suhteliselt üles-haibitud teemad, siis ettevõtte (ostu)juhid tahavad personaalset suhtlemist. Müügimeest on vaja näha ja probleemide korral on vaja, et oleks võimalik kellelegi helistada. Kindlasti kehtib see Eestis ja Euroopas. USA-s võib-olla usaldatakse veebist või telefonimüügiga pakutavaid teenuseid rohkem.
Tihti tähendab uue süsteemi kasutuselevõtt ka tööd ja muudatust ettevõtte sees ja seega on vaja, et oleks keegi kellega nendel teemadel enne saaks rääkida ja kes probleemide korral aitaks.
Seda, et see nii on iseloomustab näiteks fakt, et me ei ole tänaseni iseteeninduslikult asendanud lauatelefone tasuta Skype-ga. Samuti on MicroLinki kogemused näidanud, et kui klient veebi kaudu mõne meie netiteenuse (Soovitusindeks, Postipoiss) kasutajaks registreerub, siis tuleb temaga kindlasti ühendust võtta ja teenust lähemalt tutvustada. Väga harvadel juhtumitel hakatakse teenuseid kohe ise kasutama.

5. Lõpuks: Müümine ja teenindamine ei ole automatiseeritav ja selle eest tuleb maksta - Seega üks keskmine netiteenus maksab vähemalt sadu kui mitte tuhandeid kroone kuus.
Kuna müügitöö eest tuleb maksta palka ja kahjuks ei saa seda anda serverile ja andmebaasile teha ehk automatiseerida, siis tuleb need kulud ka kanda ja need ka teenuse hinda arvestada.

Lõpuks mõned järeldused:
- Netiteenuseid arendades ja hinda kujundades tasub eelpool kirjeldatut arvestada.
- Teatud juhtudel on võimalik, et müügitöö kulu teenitakse tagasi mõne teise teenusega. Näiteks käivitusprojekti, konsultatsiooni või koolitusega. Tihti kasutatakse sellistel puhkudel erinevaid partnermudeleid. Meistrid on selles vallas muidugi rahvusvahelised suurkorporatsioonid - Microsoft, SAP, HP - kelle kohalik partner teeb müügitöö ja kes ise keskenduvad partneri haldusele. Eestis on kasutusel ka ärimudelid kus raamatupidamise teenus sisaldab ka raamatupidamise infosüsteemi.
- Teatud harvadel juhtudel, on võimalik raha teenida ka kelleltki teiselt näiteks müües talle reklaami või ... andmeid. (Näiteks Picasa või Apple iPhoto teenuste sponsoriteks võiks vabalt olla Kapo või FBI. Loe siit...)
- Levinud on ka Freemium mudel kus osa funktsionaalsust on võimalik tasuta kasutusele võtta ja siis on tasuline versioon millega raha teenitakse. Ma ennustaks, et pigem hakkab see mudel oma tähtsust kaotama - tasuta versioonid lähevad üha piiratumaks ja kasuliku asja eest tuleb maksma hakata. Sarnane stsenaarium tabas mõni aasta tagasi tarkvara turgu kus freeware on tänaseks pea täielikult asendunud shareware või tasulise tarkvaraga.

"Mitte pidurdamise" mõju innovatsioonile

2009-12-29T18:00:00.000+02:00

Võib-olla et isegi kõige tähtsam Eesti innovatsiooni edu alus on meie organisatsioonide kiire otsustusvõime. Meil sünnivad otsused võrreldes Skandinaavia naabrite ja Euroopa partneritega palju kiiremini. Näiteks kui Soomes mõeldi 3 aastat kas poed võiks pühapäeviti lahti olla, siis Eestis otsustati ühe õhtuga, et käibemaks tõuseb 2%. Kui Elion tuli digiTV-ga juba 2006-l aastal turule, siis Soome Sonera alles nüüd käivitab enda lahendust. (Soneral oli enne digiTV käivitamist tunduvalt pikem analüüsi, otsustamise ja testimise periood.)
Ilmselt on selle kiiruse ja paindlikkuse põhjuseks 90-date algus ja iseseisvumine. Aeg kui oligi vaja kiirelt tegutseda. Teisalt on sealt kujunenud ka meie juhtide, spetsialistide ja ettevõtete omanike harjumus ja ootus, et elu on põnev ja action käib kogu aeg. Kolmandaks põhjuseks on ilmselt napid ressurssid - meie ettevõtetel ei ole väga palju rasva mis võimaldaks pikemate strateegiliste projektidega tegeleda.

Järgnevalt analüüsin "mitte pidurdamise" plusse ja miinuseid eri vaatenurkadest. Ole hea paranda ja täienda julgelt kommentaariumis mis täna veel ID-kaardiga autentimist ei nõua! :-)

Personalitöö
Plussid: Kiire otsustamine ja pidev muutus on ka pidev võimalus. On võimalik oma ideid ellu viia, nende üle otsustamine toimub operatiivselt. Huvitav on. Saab katsetada erinevaid asju.
Miinused: Kõik pidevalt muutub, midagi ei ole kindel. Töö ülesanded, töö protsessid, suhtlusring ja lõppude lõpuks ka töökoht võib homme olla hoopis teine.
Moraal: Tasub pidevalt õppida, pigem olla muudatuste algataja kui nende tagajärgede kannataja.

Tehnoloogia:
Plussid: Eesti ettevõtted ja organisatsioonid on võimelised kiirelt uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. Meil on e-valimised, e-maksuamet, e-tervis. Ühed parimad internetiteenused ja LBS arendusfirmad.
Miinused: Vähegi pikema perspektiiviga tehnoloogia arendus on väga vaevaline. Kui stabiilsemad sektorid (nagu näiteks põlevkivi ja energeetika) ning alustavad ettevõtted välja jätta, siis tegutseme kõigest kvartali ja poolaasta pikkustes ajaraamides. Uus tehnoloogia mille väljatöötamine võtab 3 aastat ei taha hästi mahtuda meie mõttemalli.
Moraal: Siin tasub muutuda. Endiselt on õige uusi tehnoloogiaid kiirelt kasutusele võtta. Samas tuleb tekitada võime teha ka pikemaid projekte ja arendusi. Võib-olla tähendab see ka mõningatel juhtudel heade inimeste operatiivtöölt pikema perspektiiviga tööle ümber suunamist.

Uute teenuste ja turgude vallutamine:
Plussid: Suhteliselt edukad on Eesti ettevõtted olnud juhuste ära kasutamisel. Kui keegi on tundud kuskil välismaal kedagi või kellelegi on tulnud mõni uus hea mõte, siis on õnnestunud see aeg-ajalt äriks keerata.
Miinused: Uute teenuste ja turgude vallutamine on juhusest sõltuv, tihti ebasüstemaatiline õnnemäng. Õnnega aga metoodiliselt arendusega tegelevate konkurentide vastu pikalt ei pääse.
Moraal: Siin peab muutuma. Esimeseks metoodikaks tasub juurutada ettevõttes tootearenduse protsessis oma kogemustest õppimine. Tasub jällegi lugeda ka teiste kogemusi kuid arenduse ja innovatsiooni teooriad ei anna tihtipeale konkreetse valdkonna ja ettevõtte jaoks 100% toimivat lahendust. Iga organisatsiooni jaoks sobiv lahendus tuleb iseendal välja töötada.

Otsuste kvaliteet:
Plussid: Kiirelt tehtud otsused on tihtipeale sama head kui pikalt kaalutud otsused, aga nad on kiired. Ehk nagu Lennart Meri ütles, siis "otsustamatus on Eesti rahvale toonud palju rohkem kahju kui valed otsused." Meil ei oleks nii palju ja häid e-teenuseid kui me pikalt arutleks nende turvalisuse, võimalike väärkasutuste, töökindluse ja halduse üle. Meil tõenäoliselt ei oleks võimalustki saavutada 2011 eurot, sest me ootaks, et millal keegi kuskil analüüsiga lõpule jõuab ja otsuse ettepaneku teeb.
Miinused: Kiirelt, analüüsimata ja emotsioonide või kõhutunde najal sündinud otsused on väga paljudel juhtudel väga valed otsused. Võtkem või näiteks kogu see kinnisvaramull. Ratsionaalselt otsustades ei ole võimalik jõuda tulemuseni kus perekonnale võetakse 30-ks aastaks kohustus iga kuu üle kümne tuhande krooni laenu maksta selle eest, et oleks koht kus talvel lund lükata, suvel muru niita ja kust iga päev kahe autoga tund aega tööle saaks sõita. Kusjuures 2007-2008 võeti selline otsus vastu paari päevaga, sest peale seda oli ridaelamuboksi eskiis juba müüdud.
Moraal: Mina arvan, et jätkame nii nagu tänaseni. Ainult vahetevahel prooviks kogemustest õppida, aga muidu läheb meil mõnusasti! :-)

Strateegiline juhtimine:
Plussid: Me oleme paindlikkud ja reageerime keskkonna muutustele kiirelt. Jääme ellu ka keerulistes (majandus)situatsioonides.
Miinused: Me ainult reageerime ja ei suuda ise midagi kujundada. Pidev sahmimine, järgmise diili võitmine, järgmise jama lahendamine või mõne ägeda ideega natuke tegelemine varjutab pikemate eesmärkide elluviimise.
Moraal: Vahest tasub vaadata, mida pool aastat tagasi sai otsustatud. Äkki toonased eesmärgid ikkagi vääriks ellu viimist ja tänaste otsuste tegemisel arvestamist.

Pildil on Tallink Superstar. Tallinki kiired otsused on taganud neile tänaseni Läänemere laevandusturul edu. Kuidas edasi eks seda näitab tulevik.

Tänan Linnar Viiki kelle innovatsiooni meistriklassi koolitusel kiire otsustamise temaatikat väga huvitavalt käsitlesime!

Ennustused 2010 aastaks

2009-12-27T21:27:00.004+02:00

Peep Laja avas enda blogis huvitava diskussiooni 2010 aastal juhtuva kohta. Ma panen siinkohal kirja enda mõtted IT ja tehnoloogia valdkonnas järgmisel aastal juhtuva kohta:

1. Ma loodan ja pean ka tõenäoliseks, et 2010 näeme me lahendust e-ajakirjanduse rahastamises. Ega siin pole midagi teha, lugejatel on aeg hakata maksma. Ajalehtede poolt luuakse võimalus maksta kas per artikkel (5-10kr) või per periood (päev, nädal, kuu). Muide siin on üks hea idee startup-le sellise platvormi loomiseks. Selgelt on vajadus olemas, tehniliselt ei ole see midagi keerulist. Ainsaks väljakutseks on saada konkureerivad väljaanded enda klientideks. Õige lahendus oleks selline mis minimeeriks pankadele minevat tasu ehk näiteks müües 50 kr "pileteid" mille eest saaks siis juba edasi osta Postimehe päevapileteid, Delfi pikki uudiseid või Kanal2-e videlõike.

2. Vähemalt üks Eesti internetiettevõte saab kasumisse ja muutub tõsiseltvõetavaks mitmekümne töötajaga ettevõtteks. Olgu selleks siis United Cats and Dogs, Edicy, Fortumo või keegi täiesti uus.

3. Eesti keskmised ja suured IT ettevõtted hakkavad (toote)arendust ja eksporti tegema süstemaatiliselt ja teadliku tegevusena. Tänaseni on valdav enamik Eesti IT ekspordist olnud suures osas õnnelik juhus, millele targad juhid ja omanikud on õigel hetkel jõuliselt taha tulnud. 2010 saab olema aasta kus IKT Demokeskus, Innovatsiooniaasta 2009, ekspordi koolitused, EAS-i meetmed, Arengufondi analüüsid jms. hakkavad vilja kandma ja välismaale minek võetakse paljudes firmades teadlikumalt ja sihikindlamalt ette.

4. IT ja tehnoloogia alal valitseb endiselt tööjõu vähesus. Kuigi 2009 on toonud kaasa palgalanguse ja tööjõuturu rahunemise, siis IT on üks väheseid alasid kus pakkumisi on ka kõige suurematel kriisiaegadel olnud. Tähtis on aga siin tähele panna, et oskused mida vajatakse on pidevas muutuses. Uute oskustena on vaja 2010 aastal mobiilidele rakenduste programmeerijaid, integraatoreid, SOA platvormi eksperte, pilv-arvutuse ja teenusena pakutavate platvormide (PaaS) spetsialiste. (Ja see kõik kehtib eeldusel, et Skype, Playtech või mõni teine suur ei pühi Eesti tolmu enda jalgadelt.)

5. SaaS ja PaaS lahendused tulevad kasutusse ka Eesti ettevõtete seas. Eelkõige näiteks Google Apps ja Microsoft Online Services. Tõenäoliselt leiavad mõned rakendused endale koha ka Amazoni, Rackspace või kellegi kolmanda arvutuspilves.

Mida annab meile Facebook?

2009-12-11T22:57:00.002+02:00

Ekspress on võtnud kajastada Facebooki kiirelt kasvavat populaarsust.

Kas sotsiaalvõrgustikud on mõttetu ajaraiskamine mida me kasutame "sellepärast, et kõik teised ka neid kasutavad"? Kas on neist ka praktilist kasu? Või vähemalt ajaviitelist kasu?

Mina olen kasutanud Facebooki ja LinkedIN-i juba paar aastat. Kasulik on olnud kursuse grupp kus vahetada infot õppeainete kohta. Mõnel juhul on olnud kasu teada saada ka seda kui keegi on kuskil tööd vahetanud või otsib tööd. Kasvõi selleks, et õnnitleda. Kasu on olnud ka pool-klubiliste, näiteks OpenCoffee või Rattarikkaks gruppidest, mille kaudu on hea olnud saada infot ürituste ja klubide tegevuste kohta.

Mitte kasulikud on loomulikult need MaffiaWarsid ja "kui eestlane sa oled" testid. (Muide kui sa seda loed ja ei tea, et millest jutt käib, siis tekib sinus alateadlik hirm, et sa oled karjast välja jäänud. Esialgu väike, aga ikkagi oluline alateadlik emotsioon ütleb: Tee omale Facebooki konto! :-) Eksju?)

Nüüd omaette küsimus on, et kas sotsiaalvõrgustikus olev enamus informatsiooni on tegelikult ka vajalik või on ta pseudo-vajalik. Kas info, et sinu endise kooliõe paljud tuttavad on presidendi vastuvõtule kutsutud võib kujuneda mingis olukorras oluliseks või raiskad sa ainult aega seda lugedes? Kas info, et keskkooli kus sa käisid ähvardab sulgemine ja on moodustatud grupp tema päästmiseks väärib sinu aega või mitte?

Lõpetuseks: Tehnoloogia ja internetiteenuste arendamisel tasub õppust võtta sellest kuidas sotsiaalvõrgustikud meie aega suudavad hõlmata. Nad on selles meistrid! Teatud tihedusega, aga mitte liiga tihti saad sa neilt e-maili. Kui sa peaks sinna sisse logima, siis on sul kohe hulgem (pseudo)tähtsaid soovitusi mida teha:
- Sul on sõpru kellel ei ole veel palju sõpru...aita ja soovita neile sõpru!
- Sind on kutsutud järgmistesse gruppidesse ... kutsunud on sinu sõbrad .... ilmselt oluline teema, eksole.
- Sinu ex-kolleeg on läbinud olulise taseme MaffiaWarsis! Hmmm...mis värk see MaffiaWars ikka on kui nii paljud minu sõbrad seda oluliseks peavad.

...ning veel: Kuigi leht kirjutas:
Microlinki arendusjuht Märt Ridala (154 sõpra) nimetab aga Facebooki oma tuttavate seebiooperiks, mis võib neelata lõputult aega – mitu tundi päevas. “Näen, kes mida teeb ja kes kellega käib... Ning nagu seebioopergi ei lõppe Facebooki sisu kunagi ära. Pidevalt tulevad uued teated.”
.... siis mina ise ei kuluta palju aega Facebooki peale. Max 5min iga kolmas tööpäev. :-)

Tervishoiust

2009-11-23T21:57:00.005+02:00

Viimasel ajal on palju olnud juttu tervishoiu rahastamisest. Kas kasutada rohkem omavastutust? Kas perearsti visiidi eest 50 krooni nõuda on OK või on seda liiga palju? Kuidas tagada tervishoiu rahastamine järgmise paarikümne aasta jooksul rahvastiku vananemise tingimustes?

See teema on loomulikult väga oluline ja võtan teema lühidale käsitlusele, aga jõuan oma jutuga ikka lõpuks IT, innovatsiooni ja tehnoloogiani.

Viga mis tervishoiu korraldamisest rääkides tehakse on see, et keskendutakse liiga palju rahale. Võetakse eelduseks, et kui täna on inimese pensionipõlve aegne kulu tervishoiule X krooni ja laste maksurahast või inimese enda säästudest suudetakse tagada need X krooni, siis on kõik hästi. Siit läheb arutelu sujuvalt sellele, et kui palju peaks tööelu jooksul riiklikkusse või erakindlustusse raha säästma, et see X krooni tagada ja kogu probleem lahendada. Tegelikkus nii ilus ei ole. Ehk nagu Kristjan Port ühel seminaril väga hästi ütles: Raha ei aita! Sest....
Kui elanikkond vananeb, siis tõuseb oluliselt nõudlus tervishoiuteenuste järele. Samaaegselt aga väheneb töölkäijate arv. Teiste hulgas väheneb arstide, õdede, sotsiaaltöötajate ja ka oma pensionieas olevate vanemate eest hoolitsevate laste arv. Seega on olukord kesine: samaaegselt nõudluse kasvuga pakkumine väheneb. Ehk mikromajanduslikult väljendatuna liiguvad pakkumiskõver ja nõudluskõver teineteisest eemale ja uus pakkumise ja nõudluse tasakaalupunkt saavutatakse hoopis kõrgemal hinnatasemel. Hoopis kõrgemal! Hind tõuseb just täpselt nii kõrgele kui palju tervishoiuteenust pakkuda suudetakse ja kuna nõudlus on pakkumisest tunduvalt suurem, siis lihtsalt (märkimisväärne) osa nõudlusest jääb rahuldamata. See on siis ilus väljend selle kohta, et paljude inimeste jaoks lihtsalt eriarstiabi ei jätku, operatsioone peab aastaid ootama või siis väga suure hinna eest ennast järjekorrast mööda ostma.

Kuidas seda olukorda lahendada? Nõudluse kasvu me eriti muuta ei suuda, kui just mingeid ekstreemseid meetmeid kasutusele ei võta. Seega tuleb tegeleda pakkumisega. Pakkumise suurendamiseks on põhimõtteliselt kaks viisi: tuua sisse tervishoiu ja sotsiaaltöötajaid (loe medõdesid ja sotsiaaltöötajaid näiteks Taist nagu Soome seda teeb) või võtta üha enam kasutusele tervishoiu tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad vähemate inimestega rohkem teenust pakkuda. Ilmselt tuleb teha mõlemat. Iive ei ole ju maailma mastaabis mingi probleem ja küll noori abilisi Aasiast ja Aafrikast leidub.

Tehnoloogia osas saab aga areng olema muljetavaldav. Me näeme järgmiste aastate jooksul turule tulemas kõiksugu iseteeninduslikke tervise aparaate. (Mina isiklikult ootan näiteks pikisilmi iseteeninduslikku hambaravimise masinat.) Ka internetil ja infotehnoloogial saab olema oluline roll tervishoiuteenuste pakkumisel. Masin teeb pildi, see saadetakse üle interneti arstile kes annab diagnoosi. Meie terviseandmed hakkavad olema e-tervise süsteemis või Google Healthi laadses infosüsteemis, kes siis juba ennetavalt kirjutab välja meile automaatselt digiretsepti.

Seega lugupeetud tehnoloogiaettevõtted! Meil on kindlalt kasvava nõudlusega segment tehkem sinna segmenti lahendusi, aparaate, infosüsteeme.

..ja lõpuks jääb üle vaid loota, et Kopenhaagenis jõutakse tõsistele kokkulepetele kasvuhoonegaaside vähendamise osas ja tervishoiu rahastamine tõesti saab ka 30 aasta pärast olema kõige tõsisem probleem Lääne-Euroopa ees. Mitte vähetähtis kõrvalteema üle ääre ajava mere ja seiskuva Golfi hoovuse kõrval.