Tuesday, April 26, 2011

Kuidas ennustada tulevikku ehk ise genereeruvatest nähtustest

Paljud majanduse ja ühiskondlikud protsessid on oma iseloomult positiivse tagasisidega lülitused, ehk nähtus ise toob tagajärgi mis mõjutavad nähtust ennast positiivselt. Üritades vältida automaatika terminoloogiat selgitan kuidas tänu sellele nähtusele on võimalik tulevikku ennustada ja võib-olla suisa kujundada.

Üks hea näide ennast ise genereerivast nähtusest on Tallinna turism. Tänu sellele, et meil on ilus Vanalinn ja kena loodus oli paarkümmend aastat tagasi mõistlik ehitada Tallinnasse esimesed hotellid ja avada esimene laevaliin. Kuna selle esimese laevaliiniga tulid esimesed turistid esimestesse hotellidesse, siis oli peagi mõtet avada veel hotelle... ja nii edasi tulid meile esimene restoran, giidifirma, lennuliin ja suveniiripood. Iga uus turistidele mõeldud objekt toob kogu süsteemi lisaväärtust juurde, mis omakorda annab põhjuse tulla siia veel suuremal arvul turistidel ja luua veelgi uusi objekte. Süsteem genereerib ennast ise kuni mõni valdkond osutub (ajutiseks) pudelikaelaks ja hakkab kasvu piirama. Peale pudelikaela likvideerimist nihkub see tavaliselt järgmisesse kohta kuid kogu nähtusel säilib tung kasvada.

Olgugi, et igal ennast genereerival nähtusel on oma loomulikud piirid iseloomustab neid suur jõud. Neid peatada on väga raske ja positiivses mõttes on nende peal võimalik päris hästi "purjetada". Näiteks müüa Tallinna vanalinnas 11 euro eest õlut või avades siia üha uusi lennuliine. Tavaliselt on ühe ennast genereeriva nähtuse lõpetamiseks vaja päris suurt katastroofi - sõda, riigikorra muutust või mingi olulise ressurssi täielikku lõppemist. Kõik muu annab ainult ajutisi tagasilööke.

Võib-olla kõige olulisemaks ennast genereerivaks nähtuseks on raha. Nii üksikisiku kui ühiskonna tasemel. Seda illustreerib hästi meie suuromanike rootslaste käekäik. Omades vara ja raha on nad edukalt välisriikidesse investeerinud ja selle pealt teenivad nad korralikke dividende. Kuigi vahest lähevad investeeringud "Armeenia kulda", siis enamasti teenivad nad oma omanikke hästi. Protsess on selgelt ennast genereeriv - dividendid annavad võimaluse veelgi investeerida. Läbi mille on võimalik teenida veelgi suuremaid dividende. Nähtus on võimas ja pikaajaline. Varandus kasvab küll vaikselt, kümnete aastate jooksul, aga rahulikel ühiskondadel kiiret ei ole.
Varanduse kasvatamisel on ka vastandprotsess. Laenamine. See on nii üksikisiku, ettevõtte kui ühiskonna tasemel riskantne, sest eeldab laenatud raha suuremat tootlust kui laenu intress ja sunnib sageli veelgi juurde laenama. Ehk ilusasti öeldult - refinantseerima.

Ennast genereeruvaid nähtusi on palju positiivseid. Näiteks rahvasport: Rohkem sportijaid, tähendab rohkem üritusi, tähendab rohkem juttu spordist, tähendab rohkem poode, tähendab rohkem reklaami, tähendab rohkem sportijaid.

...kuid on ka negatiivseid. Näiteks valglinnastumine toob linna rohkem autosid ja postkastidesse rohkem aiandusega seotud reklaame, mis omakorda populariseerib linnast väljas elamist ehk valglinnastumist.
Üks traditsiooniline ennast toitev nähtus on ka ühiskonna kihistumine. Rikkad panevad lapsed kallimasse kooli ja lävivad rohkem teiste rikastega, mis annab lastele selgelt paremad eeldused saada ka rikkaks.
Ka kliima soojenemine on ise genereeruv: soojem ilm tähendab vähem lund, tähendab rohkem päikese soojuse absorbeerumist, tähendab soojemat ilma.
Negatiivse ennast toitva nähtusena võib veel nimetada korruptsiooni. 90-date alguses olid Eesti ja Läti ühiskond korruptsiooni osas suhteliselt võrdses positsioonis. Piisas aga väikesest erinevusest. Näiteks vabast ajalehest, usinast politseinikust Eestis või ühest korruptandist linnapeast Lätis ja ennast võimendav korruptsioon hakkas Lätis kasvama kuid püsib Eestis suuremalt jaolt ohjes.

Seega jälgides nähtuseid mis on ennast genereerivad võib saada aimu sellest mida tulevik toob. Ennast genereerivad nähtused võimenduvad kui nende vastu midagi radikaalset ette ei võeta. Nendega tuleb arvestada või paremal juhul õnnestub neid ka ära kasutada. Sealjuures on oluline vahet teha ennast genereerivatel protsessidel ja moeröögatustel. Näiteks Internetis on Facebook täna selgelt ennast genereeriv võimas trend, aga Twitter praeguses formaadis mööduv mood.

Arvestades kõike eelpooltoodut panen mõned julged ennustused kirja:
- Kreeka peab kõvasti oma maad ja varandust maha müüma muidu ta oma laene tagasi ei maksa.
- Bing ei suuda kunagi edestada populaarsuselt Google-t, sest Google Analytics, Webmaster Tools, Youtube, Maps, Picasa ja teised teenused ning nende kasutajad genereerivad Google populaarsust.
- Eestlased peavad veel vähemalt kümme aastat kõvasti töötama ja laenu tagasi maksma enne kui meil tekib võimalus muutuda intresside maksjatest intresside saajateks. Intresside saamine, aga on oluline eeldus Euroopa rikkamate riikide hulka saamiseks ehk tarkade eksportimise asendamiseks tarkade importimisega. (Siinkohal pean ma silmas eraisikute, ettevõtete, riigi ja välisinvesteeringute summat, mitte ainult riigivõlga.)
- Kui vähegi on ilma, siis koguvad Tartu Neliküritused aina rohkem rahvast kuni osalejate arvu hakkab piirama logistika ja raja laius.
- 10 aasta pärast on Eesti tugeva ja mitmekesise tehnoloogiaettevõtlusega riik. :-)

Monday, April 11, 2011

Õlust ja IT teenustest

Tallinna Raekoja platsi kõrval asuv õllekas Beer House on koht kus liitrise õlu eest on võimalik maksta 11 eurot. 11 eurot! Sellisest kõrgest hinnast hoolimata ei kannata Beer House klientide puuduse üle. Pigem vastupidi.

Android marketis on tänaseks üle 300 tuhande mobiilirakenduse, Apple AppStores on neid samuti üle 100 tuhande ja kui keegi suudaks kokku lugeda Windowsi jaoks kirjutatud programmid, siis oleks tulemuseks ilmselt mitmed miljonid.
Kuid kui palju on nende miljonite IT teenuste, mobiili- ja arvutirakenduste hulgas selliseid, mille eest oled valmis maksma 11 eurot? Üks, kaks? Kümme? Kas ülejäänud sadade tuhandete ja miljonite hulgas on rakendusi või teenuseid, mille eest oleksid valmis maksma isegi 11 senti?

Kas tänu võimalusele toota odavalt ja paarile pimestavale eeskujule oleme IT sektoris tootmas tohutus koguses tarbetuid teenuseid ja rakendusi? Loome lahendusi mille väärtus klientide jaoks on väiksem kui üks õlu?

Nii, et enne järgmise teenuse loomise juurde asumist soovitan hoolega mõelda, et kas ikka on seda uut teenust/rakendust/vidinat inimestele vaja või saab inimkond ka ilma selleta ilusasti hakkama.
Kui aga pakkuda õiges kohas, õiget asja, õiges formaadis, siis ei ole mingi probleem müüa 11 euroga kahe eurost asja.

Head "virtuaalse Raekoja platsi õlleka" loomist!

Thursday, April 7, 2011

IT ja insenerikutse on tore.


Mul oli huvitav võimalus avaldada Inseneeria gümnaasiumi eris arvamust selle kohta miks tasuks õppida inseneriks. Pani veidi mõtlema, et mis siis on ikka IT-s ja inseneri töös see mis mulle meeldib ja selliste järeldusteni jõudsin.

Meelepärasusest...
Mind paeluvad IKT juures mitmed asjad. IT on keeruline, kuid samas loogiline. Näiteks andmemudeli koostamine või kasutajaliidese nuppude ja väljade paigutused võivad olla keerukamad ülesanded kui mistahes sudoku või ristsõna. Mulle meeldib male ja IT-ülesanded on tihtipeale sarnased loogiliste kombinatsioonide leidmised. Teisest küljest on IT-süsteemides kõik üsna selgelt ja loogiliselt paigas. Digimaailmas on null alati null ja üks on üks. Ei midagi sellist, et 95% tõenäosusega saame vastuseks 0,3 astmes 0,4, nagu näiteks statistikas.
IT puhul on lahe ka see, et erinevalt näiteks ehitusest, tehase projekteerimisest või autotootmisest, ei pea süsteemi 10 korda läbi testima, enne kui teda kasutusele saab võtta. Tihti on IT-s täitsa OK eelistada kiirust ja odavust kvaliteedile. Mulle pole kunagi meeldinud üheksa korda mõõda ja üks kord lõika põhimõte. Pigem mõõda, lõika, pane süsteem laivi, paranda kiirelt vead ja kliendid on rõõmsad, sest nad said poole rohkem funktsionaalsust poole kiiremini ja poole odavamalt.
Loomulikult ei saa eitada ka seda, et IT puhul on tööd võimalik teha siseruumides ja mugaval kontoritoolil istudes. Minu jaoks sai vajadus kindlasti kõrgharidus omandada hästi selgeks siis, kui ma 17-aastasena kooli kõrvalt Helsingis ehitustel koristajana töötasin. IT-alal ei tule kunagi töötada külmas tolmuses keskkonnas, kus kompressor üürgab nurgas ja töödejuhataja sunnib 50-liitriseid veetünne tassima.

Patsiga poistest...
Patsiga poiste müüt elab järjekindlalt. Aga igal elualal on oma valdkonna kõvad tegijad, kel tulenevalt oma valdkonna põhjalikust tundmisest on teatavad tegijaks olemise iseloomujooned. Tihti väljendub see ka mingites välistes tunnusjoontes – mootorratturitel õllekõhus, moekunstnikel ägedas riietuses ja automeestel uhkes valuveljes. Reaalsus on muidugi see, et IT-alal on väga palju erinevaid inimesi, nii kiiksuga kui kiiksuta. Patsiga poiste osakaal on üldisest IT-sootsiumist küll päris väike. Paraku on tõsi see, et IT-alal domineerib liiga jõuliselt meessugu. Neidudel, kel kaasa veel valimata, soovitan kaaluda ühe võimalusena ka IT-õpingute alustamist – šansid saada IT-alalt endale hea iseloom/nõuded-suhtarvuga mees on igatahes suured.
Miks valida inseneriala? Eriala valik on valik päris pikas perspektiivis. Ses osas on insenerialad suhteliselt heas kirjas. Häid tehnikaspetse läheb alati vaja, sõltumata riigikorrast, keelest, elanikkonna vananemisest või globaalsest kliimamuutusest. Ja loomulikult on tegemist huvitava elukutsega.

KÕIK ON IT!
Mis juhtuks, kui keegi lülitaks IT-süsteemid korraks välja? Mis tööle jääb? Ringi liikuda saaks, paljudes kohtades töötaks edasi ilmselt ka küte ja veevarustus, aga praktiliselt kõik organisatsioonid peaks küll töö peatama ja uksed sulgema. Eks see võib üllatav olla, kui IT-st läbipõimunud meie igapäevane elu on. Kui nii vaadata, siis “KÕIK ON ELEKTER” on veel palju tõesem väide.

Muutes maailma paremaks
IT on lahendanud palju probleeme organisatsioonide siseselt, muutes töökorralduse efektiivsemaks, kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Paraku ei paista see väga efektselt välja. Aga palju nähtavam kasu on olnud IT-st ja veebist avaliku info vahendamisel. Kas mäletate, kui auto ostmiseks pidi sõitma läbi kõik autoturud ja -platsid ja alles seal said teada, milline on hinna ja läbisõidu suhe? Või aega, kui mingi masina töölesaamiseks pidid otsima üles tema kasutusjuhendi (aga see oli koristamise käigus ära visatud.) Ja Google’is ei olnudki kogu maailma tarkus kirjas.

Tuesday, April 5, 2011

e-teenused vähendavad kuritegevust

Mul on õnn olla mitme huvitava ja ühiskonda paremaks muutva e-teenuse loomise juures: Tänu e-veoselehele siirdub osa Eesti Metsa- ja Puidutööstuse paberimajandusest e-keskkonda. Tänu e-kviitungi projektile on meil loodetavasti aasta pärast võimalik näha oma tshekke e-keskkonnas. Muuhulgas annab see võimaluse leida üles garantiid tõendav tshekk või analüüsida kuhu raha kulub.

Minule e-teenused meeldivad ja ma arvan, et neist on meile palju kasu. Üsna iseenesestmõistetav on rahaline kasu mis saadakse tänu asjade kiiremale ajamisele ja vähemale ringijooksmisele. Rahaline kasu tuleneb ka õige ja kättesaadava info olemasolust. Näiteks on transpordiettevõttel logistikat palju lihtsam planeerida kui on teada kus veoautod parajasti on või turundusosakonnal oma tööd planeerida kui on teada kes ettevõtte kliendid on.

Vähem on aga räägitud e-teenuste ja interneti mõjust (majandus)kuritegevuse vähendamisel. See on aga märkimisväärne ja ühiskondlikult vägagi oluline kasu. Kasu võib olla nii ettevõtjale, riigile kui ka eraisikule. Näiteks kui transpordifirma paigaldab autodele GPS-d, siis ikka naljalt töö veoautoga oma sõite ei tee. Kui kellelgi puuduvad ametlikud tulud, aga kinnisturaamatus lisandub tema nimele pidevalt uut varandust, siis..... Kui sulle üritaks keegi müüa krunti uues arendusprojektis ja tema nime Googlesse sisestamisel kuvatakse pealkirjad sõnadega "ärikas" või "pornokunn", siis on hea võimalus tehing tegemata jätta.

Kokkuvõttes viivad e-teenused meid tagasi vanasse heasse küla-ühiskonda kus kõik teavad kõigist (enam-vähem) kõike ja anonüümsuse kadumine teeb meid palju korralikumaks ja viisakamaks. Seda kuidas anonüümsuse kadumine inimeste käitumisele mõjub võib igaüks tunnetada jälgides kolleegide sõidustiili kontori parklas ehk kohas kus kõik teavad kes rooli taga istub. :-)

Sunday, April 3, 2011

Eestlased usaldavad oma riiki

Tegime sellel nädalal Euroopa innovatsiooniagentuuride esindajatele Eesti IKT Demokeskuses e-Eesti demo. Paljud meie e-teenused ON teiste Euroopa riikidega võrreldes eesrindlikud ja tunduvad paljudele eurooplastele uskumatutena.

Meil on e-teenuste arendamisel kaks olulist eelist võrreldes muu Euroopaga. Esimene neist on loomulikult väiksus. Eelis, millest on palju räägitud. Väikest "süsteemi" ehk väikest riiki on ju lihtsam muuta kui suurt.

Teine oluline ja palju vähem tähelepanu pälvinud Eesti eelis on aga see, et meie usaldame oma riiki! Keskmine eestlane ei tunne kõhus õõnsat tunnet kui saab teada, et tema tervise andmed on e-tervises või politsei autos on e-politsei. Keskmine britt või rootslane aga küll. Sellest hirmust tuleneb aga paranoia ja väga suur vastuseis igasugustele riiklikele e-teenustele. Meedia kütab sageli hirme veelgi suuremaks ja alati leidub mingi häkkimise juhtum millest esikaane lugu genereerida. Nii takerduvadki e-projektid aastatepikkuseks ühiskondlikuks aruteluks. Kahju, sest e-teenustest on tõesti palju kasu.

Lõpuks ka väike vihje:
Mine kontrolli kes on sinu e-tervise andmeid vaadanud: www.digilugu.ee -> Varia -> Päringute logi.
Järgmiseks vali Isikuandmed -> Tahteavaldus ja märgi linnuke ruutu "Nõusolek loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid siirdamiseks". :-)