Thursday, December 30, 2010

Ennustused 2011 aastaks

Aasta tagasi avaldasin siin blogis ennustused 2010-ks aastaks. Nüüd on hea vaadata toonaste prognooside paikapidavust ja proovida taas ennustada mida võiks tuua 2011. aasta. Praegu 2009. aasta ennustusi lugedes tuleb tõdeda, et need olid veidi liiga optimistlik ja mõned ennustatud nähtustest võiks uuesti "järgmise aasta" kuumaks teemaks prognoosida.




Ennustasin, et 2010 näeme lahendust e-ajakirjanduse rahastamises. Mõnes mõttes võiks Ekspressi (ja tõenäoliselt teda peagi järgivate teiste väljaannete) iPad versioone selleks lahenduseks pidada. Suund on igatahes selge: lugeja/vaataja peab maksma hakkama. Omaette aga-ks on esialgu see, et hoolimata Apple ennustatavast iPad-de tohutust läbimüügist (65 miljonit aastal 2011), seab ühele seadmele keskendumine iPad leheversiooni üsna kitsasse nishi. Siin aga on lahenduseks juba olemasolevad ja peagi laiemasse kasutusse jõudvad iPad emulaatorid. Emulaatorid ehk tarkvara, mis võimaldab PC-l töötada iPad-na. Nii, et võib juhtuda, et läbi sellise kummalise metamorfoosi saamegi tasulise veebi-väljaande arvutisse.

Ennustasin, et vähemalt üks Eesti startup muutub edukaks mitmekümne töötajaga ettevõtteks. Päris nii vist ei ole läinud kuid Eesti startup-de edu on olnud märkimisväärne. Kui ühendatud koerte ja kasside saneerimine välja jätta, siis Fortumo, Edicy, Erply ja paljud teised on oma kliendibaasi ja majandustulemusi kõvasti kasvatanud. Hästi läheb meil alustavate ettevõtetega! Küllap lähiaastatel kasvab mitmest neist ka uus ja suur tööandja.

Ekspordi ja tootearenduse süstemaatilisuse osas on areng olnud kindlasti hea - väike, aga hea. Halb on, et seoses innovatsiooniaasta lõppemisega on meediakära innovatsiooni ümber vähem. Hea on, et Arengufondi, EAS-i ja klastritoetuste toel hakkavad aga tõelised arengud toimuma. Süstemaatiline innovatsioon ja eksport nõuab tuhandete inimeste meelemuutust ja tööharjumuste ringi harjutamist. Eks see võtabki aega.

Ennustasin, et IT ja tehnoloogia alal valitseb tööjõupuudus. See läks küll täppi. Tööjõupuudus ei ole küll nii tõsine kui 2006-2007, aga ega hea tegija IT alal ikka väga pikalt tööd otsima ei pea.

Ennustasin, et SAAS ja PAAS lahendused tulevad kasutusele ka Eesti ettevõtetes. Selles osas on areng olnud veel väheldane. MicroLinki Soovitusindeks kui üks korralik eestimaine netiteenus (SAAS) on päris mitmes Eesti majanduse jaoks olulises ettevõttes kasutusel, samas arenguruumi nii netiteenuste loomise kui nende kasutuselevõtu osas on palju. Uute IT süsteemide kasutuselevõtt asutustes ja ettevõtetes on töömahukas ja aeganõudev protsess ning seega näeme me netiteenuste puhul pigem aeglast ja kindlat turuosa kasvu kui kiiret ja tormakat läbimurret.

...veel võiks 2011 juhtuda

e-kaubanduse osakaal Eestis on senini väike. Kuid esiteks oleme tänaseks oleme me jõudnud olukorda kus tehnoloogiline valmisolek minna e-kaubandusega uuele tasemele on olemas:
- Erinevad programmeerimiskeeled võimaldavad luua korralikke 3D veebikauplusi. Näiteks nagu soomlaste loodud Soprano veebikaubamaja. Samuti suudavad isegi mobiiltelefonid juba neid poode kuvada ja neis navigeerida.
- Logistika ja makselahendused Smartposti, Paypal-i jms. näol on juba mõnda aega olemas.
Teiseks on tänu Cherry.ee-le, Elioni Digikogule ja teistele veebikeskondadele tõusmas inimeste harjumus netist asju osta.
Väidan, et kõik eeldused e-kaubanduse eduks on olemas. Puudu on veel ainult koht kus need arengud kõik kokku pannakse. Nii, et kui seesama Cherry.ee, hinnavaatlus.ee või keegi uus tegija otsustaks teha ühe korraliku 3D kaubanduskeskuse, siis võiks sellel olla isegi päris oluline mõju e-kaubanduse osakaalu tõusule Eestis.

Mobiilirakenduste kui võimaluse ja samas ka turvaohu tähtsus jõuab ka Eesti ettevõtetesse. Näiteks Soomes on täna ettevõtete mobiiltelefonide halduse teenus suure ja kasvava turuosaga. Eestis ei panusta ettevõtted sellesse valdkonda aga praktiliselt üldse. Samas oled ilmselt isegi märganud, et saad aina rohkem kirju mille lõpus on märge "sent from my IPhone/HTC/Nokia". Järelikult saab ja tehakse mobiilidega tööd, aetakse asju ja hangitakse infot. Seda peaks ära kasutama nii ettevõtted, e-teenuste pakkujad kui ka e-ajakirjanikud. (Siinkohal minu tervitused Swedbanki internetipanga arendajatele kes on teinud Swedi internetipangast väga toreda nutifoni rakenduse.)

Laiemalt vaadates ei pääse me aga 2011 ilmselt kahjuks ahelast: kasvav kütusehind + kliimamuutus -> kasvav toiduhind -> nälg ja mäss vaesemates riikides -> palju õnnetuid inimsaatusi.

Natuke kurva noodiga nüüd lõpetasin, aga sellegipoolest head ja ilusat vana aasta lõppu ning uut aastat kõigile pilveraal.ee lugejatele!

Sunday, December 26, 2010

Spinglo.com ehk kuidas loll ja tema raha teineteisest kiiresti lahutada

Alustuseks on pilveraal.ee blogi kontekstis oluline märkida, et Spinglo.com ja tema omanik Synkronice ei ole internetiäri, sotsiaalvõrgustik, pilveraal või netiteenus. Spinglo.com-i puhul on tegemist tavapärase püramiidskeemiga mis on lihtsalt valinud sotsiaalvõrgustiku kui popi ja noortepärase teema oma kontekstiks.

Kui tegemist oleks tõesti sotsiaalvõrgustiku teenusega, siis näiteks töötaks http://www.spinglo.com/ veebileht korralikult ja näiteks lingi "Info" alt avaneks ka reaalne tekst infoga.

Mind ajendas seda postitust kirjutama see, et hoolimata hoiatustest E24-s ja Internetmarketing.ee-s värvatakse Spinglo võrgustikku inimesi nüüd juba kaubanduskeskustes. Seda kas tegemist on ausa ettevõtmisega või lihtsameelsetelt raha ära korjamisega soovitan kontrollida läbi järgmiste hinnangute.

Hinda seda kuidas liigub raha ja mida selle eest saad. Jäta kogu vaht, lubadused ja keerulised terminid kõrvale. Spinglo puhul saab osta (näiteks 575 euro eest) aktsiaoptsioone. Raha liigub omanikele, maksjale jääb optsioon osta aktsiaid. Aktsiaoptsioon on sisuliselt väärtusetu paber kui tegemist ei ole reaalset äritegevust (loe käivet, kasumit) omava ettevõttega. Optsioonil on enamasti väärtus ainult vabalt kaubeldavate ehk börsiettevõtte aktsiatega.

Hinda raha liikumist Spinglo kingituste loosimise puhul. Näiteks siin uhkeldab keegi noormees, et ta teab kedagi kes tõi võrgustikku 30 sõpra ja sai iPod-i. Kui need sõbrad maksid kõik 575 eurot, siis võib öelda, et ta sai 17 250 euro eest iPod-i. Aaa...vabandust, väike täpsustus! Tegelikult ta iPod-i ikkagi ei saanud vaid talle helistati ja öeldi, et "varsti pannakse teele". Kõik kes on internetist midagi ostnud teavad, et nendel kahel  on kuristiku suurune vahe.

Kui ettevõttel on raudkindel äriplaan, siis kaasatakse kapitali kas investoritelt või börsilt. Mõtle kas sinul kui tulevasel investoril on kaubanduskeskuses paremad võimalused äriplaani hindamiseks kui professionaalsetel investoritel ja nende juristidel. Loomulikult mitte. Sellepärast sinult seal jõulustlemise keskel raha tahetaksegi. Päris investorid lihtsalt ei anna, sest tegemist on püramiidskeemiga.

Mitte ühegi investeerimisraundi puhul ei rakendata süsteemi kus esimesena investeerinu saab tasu selle pealt kui ta veel investoreid toob. Sellist süsteemi rakendatakse püramiidskeemide puhul.

See, et paljud inimesed (sh. võib-olla sinu tuttavad) on Spinglo õnge juba läinud ei tähenda, et tegemist ei oleks püramiidskeemiga. Lihtsalt tegijad on asja suuremalt ette võtnud. Jagavad lausa nänni jne. Ära lase karjainstinktil oma rahakotti puudutavaid otsuseid mõjutada.

Lõpuks:
"Tasuta juust on ainult hiirelõksus" - Vene vanasõna
"Loll ja tema raha lähevad kiiresti lahku" - Olari Taal
olen kindel, et 2011 lõpus saan kirjutada järgmise postituse, mille sisuks on "näete, ma ju ütlesin...." :-)

Thursday, December 16, 2010

Küberprotestimine - kas see on ikka OK?

Viimase paari kuu jooksul on maailmas saanud populaarseks korraldada mingi idee toetuseks või vastuseisuks DDOS rünnakuid. Näiteks rünnati USA filmi assotsiatsiooni protestimaks nende piraatluse vastast tegevust. Samuti on viimase paari nädala jooksul korraldanud Wikileaksi toetajad väga tõsiseid rünnakuid Mastercardi, Paypal-i ja paljude teiste organisatsioonide vastu mis on Wikileaksi tegevust takistanud. Kas DDOS rünnakuga protesteerimine on samm kodanikuühiskonna suunas või on tegemist ebameeldiva ja ohtliku ilminguga?

Minu hinnangul on tegemist väga halva ja ohtliku tendentsiga. Kuigi esialgu tundub see uus ja huvitav nähtus, mida kasutavad üliõpilased ja algajad arvutikasutajad hobi mõttes (nagu omal ajal esimesed häkkerid), siis pikemas perspektiivis on sellel tegevusel ja uuel trendil väga halvad tagajärjed.

Esiteks on DDOS rünnakuga protestimine liiga lihtne. Sa ei pea külma ja vihma kätte õue minema või plakatit valmis meisterdama vaid lihtsalt käivitad arvutis mingi veebilehe ja vajutad enterit. See tähendab, et iga pisemgi asi võib pälvida järjekordse pahameelelaine ja suure rünnaku. Näiteks kui Kreekas oleks DDOS-ga protestimine levinud, siis seal ilmselt ei oleks viimase aasta jooksul üldse võimalik internetti kasutada.

Teiseks on DDOS ründamine anonüümne. Seega ei pea protestijad olema piisavalt julged, et oma sõnade taga seista.

Kolmandaks tõstaks DDOS oskuste ja tööriistade laiem levik oluliselt üldist ühiskondliku (IT) relvastuse taset mis kindlasti meie üldist turvalisust ei tõstaks. Igal hetkel võiks suvaline solvunud klient või lihtsalt paha poiss mingi veebilehe või e-teenuse maha võtta. Nagu USA on omal maal hea näitena tõestanud tähendab relvade lihtsam kättesaamine tulistamiste arvu kasvu.

Ning lõpuks on DDOS minu arvates segamine nagu iga teine füüsilises maailmas toimuv hävitamine. Samamoodi võiks ostukeskuse ees pettunud protestija karjuda või takistada füüsilisel moel uusi kliente keskusesse sisenemast.

Kuidas sulle tundub? Kas minu seisukoht DDOS-i kui protestimise mooduse suhtes on liiga negatiivne?

Thursday, December 9, 2010

Tänase päeva pilveraalinduse uudis nr.1: database.com

Salesforce teatas täna, et hakkab pakkuma andmebaasi teenust. Teenus hakkab olema saadaval pilveteenusena aadressil http://www.database.com/. Ehk tegemist on Platform-as-a-Service kategooriasse kuuluva teenusega. See on ilmselgelt oluline areng pilveraalinduse maastikul ja sellest saame kindlasti lugeda ka edaspidi.

Titaanide võitlus ja usinate päkapikkude lömastamine
Üldiselt peab blogosfäär selle teenuse välja tulemist Salesforce ja Oracle vaheliseks titaanide võitluseks. Kuid paraku on selle võitluse negatiivseks tagajärjeks  paljude väiksemate PAAS platvormi pakkujate ärivõimaluste haihtumine. Seda näidet võib tegelikult üldistada kogu IT maastikule. Maastikul ajavad oma väikest asja mitmed keskmise suurusega edukad IT firmad. Nende kõrval tammuvad aga ringi hiiglased - Microsoft, Oracle, Google, Apple, SAP, HP, Nokia jt. Tihti juhtub, et tahtmatult või meelega astuvad hiiglased väikestele tegijatele peale ja lömastavad nad. Hea on kui see juhtub läbi väikese tegija ära ostmise (Google ja Jaiku), palju kurvem kui see toob kaasa ärivaldkonna hävitamise (näiteks nagu Google Analytics on praktiliselt hävitanud veebianalüütika tarkvara turu).

Kära ümber olematu IT teenuse
Teine huvitav nüanss http://www.database.com/ teenuse puhul on see, et teenust ju ennast veel ei olegi, aga juba on suudetud selline meediakära tekitada. See on muide USA tarkvara pakkujate traditsiooniline lähenemine - põhiline meediakära käib teenuste ja arenduste ümber mis hakkavad normaalselt tööle alles poole aasta pärast. Seda on eriti oluline meeles pidada IT süsteeme ostes. Hea praktika mida hostingu äri valdkonnas nii MicroLinkis kui Elionis juba aastaid oleme järginud on see, et uuemaid kui 6 kuu vanuseid tarkvara versioone kriitiliste infosüsteemide puhul me ei kasuta.

Netiteenuste lipulaev Salesforce liigub järjest madalama infrastruktuuri suunas?
Salesforce.com reklaamib ennast sloganiga "no software" millega peetakse silmas seda, et ettevõte võiks saada kogu oma IT netiteenusena - ilma installeerimise ja programmeerimiseta. Sellele visioonile räägivad aga Salesforce enda sammud natuke vastu. Kui mõni aasta tagasi käivitati force.com platvormi teenus, siis see oli selgelt samm rakenduse kihist platvormi kihti. Hakati pakkuma teenust mille peal programmeerijad saavad luua rakendusi, mitte teenust mis aitavad juhtidel ettevõttes mõnda protsessi IT-ga toetada. http://www.database.com/ on järjekordne samm mis viib Salesforce fookuse pigem infrastruktuuri kui äriteenuste pakkumise suunda. Kas järgmine samm saab siis olema virtuaalserveri teenus???

Monday, December 6, 2010

Kaks harjumist vajavat muutust

Järgmise paari aasta jooksul toimuvad netiteenuste kasutamisel kaks muutust millega meil tuleb harjuda.

Esimene muutus millega meil tuleb harjuda on see, et tasuta lõunad saavad läbi ja netiteenuste kasutamise eest tuleb hakata maksma. Tõenäoliselt jäävad tasuta kasutatavaks suured reklaamiplatsid nagu Google või Facebook, aga vähegi väiksema kasutajaskonnaga ja eriti ettevõtluseks kasutatavad netiteenused saavad olema tasulised. Tendents, et tasuta funktsionaalsust keeratakse järjest väiksemaks ja lisatasulisi teenuseid aina enamaks on paljudes netiteenustes olnud juba mõnda aega. See, et oleme saanud nii pikalt nautida tasuta teenuseid tulenes suurest hulgast vabast riskikapitalist ja lihtsameelsest usust sellesse, et kui mul on palju tasuta kasutajaid, et küll siis ka kuidagi nende pealt teenitakse. Sarnaselt võiks näiteks toidukauplus loota, et pakkudes toidukaupu tasuta võiks ta ära elatuda tööstuskaupade müügist tuhandetele klientidele kes tema poes tasuta vorsti korvi ajavad.....

Teine muutus millega näiteks Facebooki... või internetipanga kasutajatena juba mõnda aega oleme pidanud harjuma on see, et meie kasutatavad IT lahendused muutuvad. Nad teevad seda iseenesest ja tihti suures mahus. Veebilehtede paigutus muutub, nupud kolivad "valesse" kohta või suisa kaovad. Võimalusi lisandub ja kaob. Enamasti meid sellest isegi ei teavitata. Eile andis üks klahvikombinatsioon ühe tulemuse, täna juba hoopis teise. Muutuste kiirus ja ulatus saab lähiajal olema veelgi suurem. Paraku kaasneb sellega ka kasutute muutuste tiheduse ja mõttetute ümber harjumiste kasv.

Muide mõttetute muudatuste probleem ei ole mitte ainult IT teenustes vaid sama häda on domineerinud mõnda aega ka näiteks autotööstuses kus mõeldakse välja aina uusi ja uusi autotüüpe - linnamaastureid, crossovereid, roadstereid ja mida iganes. Jooksukingade arenduskiiruse järgi võiks aga öelda, et inimjala evolutsiooni kiirus on võrreldes 50 aasta taguse ajaga kümnekordistunud.

Nii, et kui nüüd selle "Publish" nupu üles leian....  siis ütleksin, et pidevalt muutuvad netiteenused on täitsa lahedada. :-)

Saturday, December 4, 2010

IT Pilveteenustest Elionis ja MicroLinkis

Postimehe lisas Otsustaja ja elektrooniliselt E24-s ilmus Raigo Neudorfi sulest artikkel pilvedesse kolivatest IT-teenustest. See on väga hea, et
ajakirjandus pilvraalindusest kui olulisest ja kiirelt arenevast trendist aina rohkem kirjutab.

Aitasin Kalev Reiljanit artikli jaoks kommentaaride kirjutamisel ning järgnevalt annaksin ülevaate Elioni ja MicroLinki seisukohast ja plaanidest IT pilveteenuste osas:

Sissejuhatuseks väike täpsustus terminoloogia osas:
Pilvraalimine ehk cloud-computing tähendab teenust kus üle võrgu on võimalik iseteenindusliku kasutajaliidese kaudu rentida arvutusvõimsust. Peamiselt serverivõimsust ja kettamahtu, aga tänapäeval ka erinevaid võrgulahendusi näiteks koormusejaoturit, veebilehtede puhvrit jms. Suurimad pakkujad on Amazon ja Rackspace.

Virtuaalserveri teenus on oma tehniliselt sisult väga sarnane pilvraalimisele. Peamiseks erinevuseks on vähemad iseteeninduse võimalused, samas on ta tavaliselt suurema paindlikkusega tehnilise lahenduse ja hinna osas. Virtuaalservereid pakuvad praktiliselt kõik IT teenusepakkujad teiste hulgas ka Elion-MicroLink

Netiteenus ehk SaaS (Software as a Service) tähendab teenust kus üle võrgu on võimalik kasutada tarkvara lahendust. Näiteks raamatupidamistarkvara, fotogaleriid, majandustarkvara, müügijuhtimise tarkvara. Tihti on netiteenus installeeritud pilvraalile pakkumaks kiiret võimalust süsteemi võimsust lisada ja vähendada. Tuntuimad netiteenused on Eestis Hot suhtluskeskkond, Soovitusindeks, Directo majandustarkvara. Maailmas on selle valdkonna esirinnas Salesforce, SugarCRM ärikliendi teenuste vallas; Gmail, Hotmail, Flickr, Picasa erakliendi teenuste vallas.

Elioni ja MicroLinki plaanid pilvtehnoloogia vallas
Elioni ja MicroLinki plaanid on pilvtehnoloogia kiire arengutrendiga kindlasti kaasas käia. Juba täna pakume aktiivselt virtuaalserveri teenust ja enamik äriettevõtetest kes kasutavad meie IT teenuseid majutavad oma infosüsteemid virtuaalserveritele.
Ilmselt ei ole mõistlik arendada välja pilvraali teenust koos täiemahulise kasutajaliidesega ainult Eesti turu jaoks. Seega osaleb Elion koos teiste TeliaSonera grupi ettevõtetega projektis mis analüüsib võimalust luua pilvraali teenus kogu TeliaSonera grupi turu jaoks.
Teisest küljest kasutame Elionis ja MicroLinkis globaalsete pilvraali ja netiteenuste pakkujate lahendusi oma teenuste komponentidena. Meie jaoks ei ole tehniliselt ja oskuste mõttes vahet kas pakkuda IT teenust eraldi füüsiliselt serverilt, meie jagatud virtuaalserveri keskkonnast või näiteks Amazoni EC2 või MicroLink Azure keskkonnast. Peamised platvormi valiku kriteeriumid on pigem majanduslikud ja õiguslikud. Näiteks tarkvara litsentseerimise reeglid.

Milline on Eesti ettevõtete teadlikkus pilvetehnoloogiate osas?
Eesti ettevõtted ja riigiasutused on väga avatud uutele tehnoloogiatele. Üldine teadlikkus nii virtuaalserverite, pilvraalimise kui ka netiteenuste osas on võrreldes teiste riikidega suhteliselt hea. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toimub evolutsiooniliselt. Uute lahenduste käivitamisel arvestatakse ka nende kui võimalustega.

Millised on peamised IT pilveteenustega seotud hirmud?
Eesti ettevõtete hirmud seoses IT teenustega on võrdlemisi väikesed. Võib-olla võiks turvalisuse ja andmekaitse osas paranoia isegi suurem olla. Peamiseks tehnoloogia valiku kriteeriumiks on sageli hind ja suurim hirm pilvetehnoloogia puhul on seega ka kartus kõrge hinna või ootamatu kulu ees.

Milliseid näiteid pilvetehnoloogia kasutamisest võib tuua?
MicroLinki Arvuti Varukoopia teenus kasutab pilvraali ressursina. Kuuldavasti kasutatakse ka Äripäevas Salesforce netiteenust. Elionil MicroLinkil on sadu kliente kelle infosüsteemid on majutatud virtuaalserveritesse või kes kasutavad meie jagatud e-posti teenust MLX+.

Millised on peamised eelised pilvetehnoloogia eelised?
Peamisteks eelisteks täna on IT süsteemi käivitamise ja muutmise kiirus ning kasutuse põhine hinnastamine. Arvutusressurssi saab kiiresti ja iseteenindusliidese kaudu kasutusele võtta ja kasutusest ära anda. Maksma peab vastavalt sellele kui palju ressurssi kasutad ning puudub vajadus teha investeeringuid.
Pilvraali teenuste areng on aga väga kiire. Juba täna on võimalik saada pilvraalist (näiteks Amazonist või MS Azure-st) selliseid IT tehnilisi teenuseid ja võimalusi mida eraldi füüsilise serveriga ise teha võimalik ei ole. Näiteks koormusejaotureid või oma andmete puhverdamist.
Peamiseks takistuseks pilvraalide arengu ja kasutuselevõtu ees on suurte tarkvarafirmade litsentsipoliitika. Näiteks osasid Microsofti või Oracle lahendusi ei saagi majanduslikult mõistlikult pilvraali keskkonda installeerida. Seega hetkel juhib kogu valdkonna arengut juriidika mitte tehnoloogia.

Kas ja kui suurt kokkuhoidu pilvetehnoloogia võiks ettevõttele anda?
Kokkuhoid või suurem kulu sõltub igast konkreetsest lahendusest. Tüüpiline pilvraali hinnastamine koosneb pisikestest tasudest (näiteks 0,01 USA senti/GB). Sellest tulenevalt tundub pilvraal odav, aga kuna erinevaid kulu komponente on palju, siis võib ta kokkuvõttes tulla ikkagi kallim kui virtuaalserver või oma server.

Kui valmis hetkel üldse Eesti turg selleks on, et siin ettevõtjad pilvetehnoloogia võimalusi kasutama hakkaksid?
Eesti turg ja teenusepakkujad on valmis. Paljuski sõltub aga pilvtehnoloogia areng ja kasutuselevõtt globaalsetest teenusepakkujatest: Amazonist, Googlest, Microsoftist, Oraclest. Väikesed muudatused pilvraali hinnastamises, litsentsipoliitika reeglites või uutes teenustes võivad muuta pilti drastiliselt. Seega kui mõni pilvraali lahendus hakkab olema märkimisväärselt soodsam kui virtuaalserver või eraldiseisev füüsiline server hakkab tema osakaal uute lahenduste tehnoloogias tõusma.

Oluline on siia lõppu märkida siiski, et pilvraal ehk riistvara ja majutuse osakaal tervikliku IT süsteemi kulust on võrdlemisi väike. Jäädes kuskile 10-15% kanti. Sellest tulenevalt on majanduslikkuse mõju osas netiteenuste ehk SAAS valdkonna areng tunduvalt olulisem kui pilvraalindus.