Sunday, October 31, 2010

Visioonist Lahenduseni tsitaadid

Reedel toimus TTÜ-s traditsiooniline IT sektorit ühendav konverents Visioonist Lahenduseni. Seekordselt keskenduti kahele teemale: IT haridus ja iduettevõtlus (startup-d). Minu arvates olid ettekanded väga head ja teemad huvitavad. Toon siinkohal ka mõned ägedamad tsitaadid mis ma mälu järgi kirja panen ja täiesti vabalt kontekstist välja rebin:

"Ettevõtte (omand) on nagu sitt. Kui ta on kõik ühes hunnikus kellegi käes, siis on ta haisev ja ebameeldiv. Kui ta aga laiali laotada, siis kasvab sellest midagi head."
- Heikki Haldre, Fits.me

"Eestlaseks olemine on täispäeva töö. Sa pead hoidma ennast kursis väikese maanurga uudistega. Oskama keelt mida keegi eriti ei valda."
- Allan Martinson MTVP partner

"See, et Eesti mehed ja pered välismaal elavad või käivad ei ole probleem. Las inimesed toovad kogemust siia või viivad Eesti ideed välja. Probleem on aga Eesti naisterahvastega nad lihtsalt võetakse ära." (Nii, et Eesti mehed, pange õllepudel ja telekapult käest.)
- Mart Laar, IRL

"Eestis (ja Soomes) ei saa kunagi olema korralikult toimivat riskikapitali turgu. Siinne turg on lihtsalt liiga väike."
- Keith Silverang, Technopolis

"Kui ameeriklasel midagi ebaõnnestub, siis ta süüdistab kõiki teisi peale iseenda. Kui soomlasel (eestlasel) midagi ebaõnnestub, siis ta süüdistab ainult iseennast. Kui ameeriklasel läheb halvasti, siis ta tulistab kõiki enda ümber. Kui soomlasel läheb halvasti, siis ta teeb enesetapu."
- Keith Silverang

Kas mäletad ka mõnda head ütlust? Täienda kommentaariumis!

Mida esmalt parandada Eesti IT riigihangete osas

Nädala blogis üleval olnud küsitlus näitas, et Eesti riigihangete osas eristuvad kolm teemat mida parandada:
- "Omade jopede" eelistamine
- Hanke objekt peaks olema paremini sõnastatud
- Hinna osatähtsus peaks valiku tegemisel olema väiksem

Minu arvates peaks debati esimene küsimus olema siiski see, et kas "korruptsiooni vältimine" kui tänase riigihangete süsteemi esmane prioriteet peaks olema esmane prioriteet. Võimalik, et nii peab olema. Paraku peame aga arvestama, et korruptsiooni minimeerides on hangete protsess kallis ja tihti ei saavutata ei soodsaimat ega sobivaimat tulemust.

Sunday, October 24, 2010

Rohelistest pilvraalidest

Minu hea kolleeg Jüri Jaakson kirjutas viimases Microfonis huvitava artikli sellest, et pilvraalid ei pruugi olla üldse nii keskkonnasõbralikud kui neid vahest reklaamitakse. Erisus tuleneb eelkõige sellest, et andmeside jaoks kulutatud energiat ei arvestata pilvraali keskkonna kulu sisse. Loe pikemalt siit.

Kahjuks aga lisandub sellele mõttekäigule üks ebameeldiv nüanss. Nimelt ei ole tänapäeval andmeside keskkonnamõju arvestades praktiliselt üldse oluline see kas äriettevõtted kasutavad kohalikke servereid või kaugetes serveriruumides asuvaid infosüsteeme. Seda seetõttu, et äriettevõtete poolt kasutatav andmeliiklus on täiesti marginaalne võrreldes failijagamise ja interneti-videote vaatamisega. Selle illustreerimiseks mõned numbrid Cisco Visual Networking Indexist:
2010 on äriettevõtete andmeside maht 3,9 exabaiti/kuus, eraisikutel aga 16,5. Eraisikute andmesidest 5 exabaiti/kuus on failijagamine, 4,7 on interneti-video ja 2,3 on veebisurfamine ja data.

Nii, et lahkudes arvuti tagant lülita Youtube välja! :-) Selle teo mõju keskkonnale on võib olla palju suurem kui ettevõtte IT osakonna valik globaalse SAAS lahenduse või oma serveriruumis oleva infosüsteemi vahel.

Wednesday, October 20, 2010

Riigihangetest

Kõik kes on riigihangetega midagi ostnud või riigihangetel midagi pakkunud teavad, et tihti ei saavutata riigihankega just kõige paremat tulemust: Hanke võitnud lahendus ei pruugi olla üldse see, mida ostja ostaks, aga protseduuride tõttu hange sellise lahenduseni jõudis. Veelgi hullem on see kui hange vaidlustatakse ja kogu protsess jääb toppama nagu tänavu paljude tee-ehituse projektidega on läinud.

Paralleele tõmmates, siis kujutagem ette absurdset olukorda omale isikliku mobiiltelefoni ostmisel. Näiteks valite välja Nokia telefoni, aga Apple kaebab teie peale vaidluskomisjoni ja te peate pool aastat kohtut käima ja/või uusti telefoni valima hakkama....

Kui riigihangete valdkonda analüüsida, siis saab kogu probleemistik alguse sellest, et Riigihangete korralduse eesmärk ei ole mitte sobivaima ostu tagamine vaid korruptsiooni vältimine. Selle eesmärgi täitmisel on korraldus efektiivne. Paraku tuleb selle eesmärgi ohvriks tuua ostuprotsessi kiiruse, ostuprotsessi kulu (nii ostja kui pakkuja poolse) ning ka ostuprotsessi tulemuse. Kui võrrelda riigihanget ja eraisiku ostuprotsessi, siis võib tuua järgmised erinevused:
- Riigihanke puhul on protsessi alguses enam-vähem paigas hangitav objekt ja tema konfiguratsioon. Eraisikul, näiteks oma koju küttesüsteemi valides, on enam-vähem paigas hind ja objekt, objekti konfiguratsioon on võrdlemisi lahtine.
- Riigihanke puhul domineerib valikut hind. Eraisik ostab aga hinnaraamidesse jäävat sobivaimat konfiguratsiooni.

Need paar väikest erinevust tagavad selle, et eraisik on oma ostudega rohkem rahul kui riigiasutus .... või kui ei ole, siis ei ole tal peale iseenda kedagi süüdistada.

Seda mida silmas pidada IT teenuste hangete läbiviimisel ja pakkumiste tegemisel analüüsin pikemalt 28.10 toimuval Riigihangete konverentsil.

Kas aga korruptsioon on probleem ainult riigiasutustes....? Vaata näiteks seda Tele2 reklaami ja mõtle kes võiks selle HTC telefoni endale saada. Kas firma omanik, aktsionär? Või mobiilioperaatori valinud (ostu)juht?

Sunday, October 17, 2010

Serveriruumid Soomes ja Eestis

Hiljuti ristiti(!) Soomes kasutusse uus Uspenski nimeline serveriruum. Tegemist on Academica Oy uue serveriruumiga mille teeb eriliseks see, et temas eralduvat soojust kasutatakse Helsingi linnas tarbevee soojendamiseks ja kütteks. (Loe pikemalt siit)

Kui paar aastat tagasi võis arvata, et tänu virtualiseerimisele ja serverite võimsuse kasvule hakkab vajadus serveriruumide vastu vähenema, siis tegelikkus on osutunud teistsuguseks. Nii Soomes kui ka Eestis on vajadus serveriruumide järele hoopiski kasvanud. Ühelt poolt võimaldavad virtualiseerimine ja x86 serverite võimsuse kasv hakkama saada vähema ruumiga. Teisest küljest aga viivad ettevõtted tänu töökindlale ja soodsale andmesidele üha enam servereid serveriruumidesse ja üha vähem jäetakse neid kontorisse "koristaja boksi kõrval olevasse lukustatud tuppa". Samuti kasvatab märkimisväärselt vajadust serveriruumide vastu üleüldine IT süsteemide arvukuse ja mahu kasv.

Viimase paari aasta trendiks on olnud ka globaalne serveriruumide konsolideerimine. Enam ei peeta vajalikuks seda, et serverid paikneks samas riigis kus süsteemi kasutajad. Rahvusvahelised andmesideühendused on piisavalt kiired ja töökindlad võimaldamaks valida oma süsteemi asukohaks ka mõnda lähiregiooni serveriruumi. Tehniliseks piiranguks on siinkohal ainult valguse kiirus mis sisuliselt tähendab, et näiteks poolt Euroopat on võimalik teenindada ühest serveriruumist. Näiteks MicroLinki serveriruumides paikneb ka mitmeid Siberi piiril töötavate ettevõtete infosüsteeme.



Nagu toodud graafikust näha oli 2009. aastal elektri hind tööstustarbijatele Eestis ja Soomes praktiliselt võrdne. Aastal 2010 on Eesti tööstustarbijate jaoks elektri hind isegi natuke kõrgem. Elektrit ostavad mõlema riigi tarbijad vabaturult, aga ülekandetasud on meil veidi suuremad. Elektri hind moodustab serveri serveriruumis hoidmise hinnast sõltuvalt serveri konfiguratsioonist 20-50%. Elektri hinna kõrval arvestavad paljud Lääne-Euroopa kliendid ka seda kuidas on elekter toodetud. Meie põlevkivienergia kui üks ebaefektiivsemaid viise elektrit toota ei ole siinkohal muidugi eriline trump. Samas ega ka soomlaste tuumaenergia pälvi erilisi plusspunkte. Kõige parem oleks muidugi kui kasutaksime taastuvenergiat ja sarnaselt Uspenski serveriruumiga taaskasutaksime serveriruumides kasutatud energiat. Esimesed sammud selles suunas on meil juba tehtud kuid saab ka veel palju paremini.

Lisaks elektri hinnale on oluline ka serverite majutamise hind. See tuleneb otseselt serveriruumi ehitamise kulust, millest umbes poole moodustavad tehnosüsteemid - konditsioneerid, UPS-d, andmesideühendused, elektriühendused jms. ning teise poole maa, maja, konstruktsioonid. Selles osas võiksime Eestis olla 10 kuni 20 protsenti Soome konkurentidest soodsamad kuid oluliselt rohkem ei ole kahjuks võimalik. Konditsioneerid ja UPS-d maksavad sama palju nii meil kui Soomes ja erinevalt IT tehnikast võivad nad aja jooksul isegi kallineda.

Lisaks rahalisele poolele on olulised parameetrid serverite majutamisel veel andmeside, turvalisus, riigi stabiilsus, seadusandlus ja maksupoliitika.

Kokkuvõttes ütleksin, et võimalused serverimajutuse turul silma paista on nii Eestil kui Soomel. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on mõlemas riigis suhteliselt odav elekter. Eestis on väike hinnaeelis. Soomes tänu graniidile, stabiilsele riigikorraldusele ja tugevale sõjaväele väike stabiilsuse eelis. Mõlemas riigis on head andmeside ühendused ja normaalne ettevõtluskeskkond. Oluline on aga märkida, et kui soovitakse majutada rohkem kui ühte kappi, siis sõltub kõik juba konkreetsest olukorrast. Ei ole olemas turu hinda, standardseid turu parameetreid ja võib ka juhtuda, et soovitud ruumi ei olegi soovitud tähtajaks võimalik saada, kuna ükski teenusepakkuja ei taha hoida suuri serveriruumi pindu lihtsalt tühjalt seismas. Seega enam kui ühe kapi majutusvõimalus ja hind sõltub sellest, millises serveriruumis parajasti ruumi on, kas on mõtet näiteks eraldi ruum välja ehitada või ümber ehitada ja millised on nõuded võimsusele, andmesidele, salvestusseadmetele ja turvalisusele.

(MicroLink pakub täna serverimajutust neljas Tallinna serveriruumis. Kuna ruumid on vaikselt täitumas, siis lähima paari aasta jooksul me kindlasti laiendame oma serveriruume.)