Sunday, March 21, 2010

Tõeliselt RohelineIT

Tänaseni on RoheliseIT all mõistetud kahte nähtust:
- IT süsteemide endi keskkonnakulu vähendamine.
- IT süsteemide abil teiste valdkondade efektiivsemaks muutmist, paremat planeerimist ja läbi selle saavutatud väiksemat keskkonna saastamist.

Mina tahaksin anda RoheliseIT mõistele veel kolmanda ja hoopis üllatava sisu! Alustuseks analüüsiks lühidalt traditsioonilise RoheliseIT nähtusi.

IT süsteemide endi keskkonnakulu vähendamisel on viimastel aastatel tublisti arengut olnud. Eelkõige on keskendutud seadmete energiatarbele ja seda on tõesti õnnestunud märkimisväärselt vähendada. Kui lisada siia veel virtualiseerimine siis suudetakse täna ühest kW-st elektrist ikka kordades rohkem IT teenust välja pigistada kui 10a. tagasi. Mõned faktid:
- IT süsteemide energiakulu vähendamine on tänaseni olnud lihtne ja odav. Seda põhjusel, et veel 10 aastat tagasi IT süsteemide keskkonna mõjule ja elektrikulule üldse ei mõeldud. Fookus oli süsteemide töökindlusel ja võimsusel. Seega kui piisav võimsus ja töökindlus saavutati ja süsteemide rohelisusele hakati mõtlema, siis oli koheselt võimalik saavutada kiireid ja odavaid võite.
- Seadmete tootjad on fokusseerunud energiatarbimise vähendamisele süsteemide töötamise ajal. Vähem on juttu seadmetes olevatest materjalidest ja seadmete tootmiseks ja utiliseerimiseks kuluvast energiast.
- Praktiliselt mitte ükski IT seadmete tootja ei tegele oma seadmete eluea pikendamisega. Miks ei võiks meie PC olla mõeldud kasutamiseks 10 aastat? Miks peab mobiili/PC/läpaka/serveri uuendamiseks ta tervenisti ära viskama ja ei piisa mõne chipi ja tarkvara vahetamisest? Miks iPhone on disainitud näppude vahelt ja särgitaskust põrandale katki kukkuma?
- Üle 70% PC poolt tema aluajal kulutatavast energiast on tema tootmine ja logistika.
- Kui liita kaks eelnevat punkti, siis on selge, et vana serveri või tööjaama vahetamine "uue ja rohelisema" vastu ei ole tegelikult Roheline Tegu.
- Üks tavaline PC server kulutab ümmarguselt 0,5kW elektrit. Serveriruumis kulub umbes samapalju võimsust serveri jahutamiseks. Seega kokku kulutab server Eesti serveriruumis veidi enam kui tonn põlevkivi kuus. Loe arvutusest siit.
- Ühte seadmekappi mahub 30-40 PC serverit. Kokku on seega ühe kapi energiatarve 15-20kW + sama palju jahutust. Võrdluseks, et korraliku saunakerise võimsus on 6kW.
Kokkuvõttes on IT seadmete energiatarve kindlasti valdkond millega tegeleda! Tasub aga silmas pidada, et põhiline keskkonna kulu on seadmete valmistamine ja logistika. Seega mida vähem seadmeid, vidinaid, mobiile, monitore ostad, seda keskkonnasõbralikum oled.

Teine teema on IT süsteemide abil saavutatav kokkuhoid muudes valdkondades. Ka siin on võimalusi väga palju. Alates ehituste modelleerimisest kuni linnade ja energiasüsteemide intelligentseks muutmiseni. Lisaks veel paberivabadus, kaugtöö ja võimalus asju ilma kohalesõitmata ära ajada. Siin on tõesti palju ära tehtud ja tänu IT-le on võimalik meie keskkonna "jalajälge" tunduvalt vähendada.
Paraku kipub selle kokkuhoiuga olema nii, et saavutatud väiksem aja ja rahakulu võimaldab meil rohkem tarbida. Seetõttu tihtipeale ei vähene kulu keskkonnale üldse vaid me ostame säästu arvelt rohkem, võimsama, kiirema ja uuema. Näiteks kui oleksime asendanud 15" CRT monitorid 15" LCD monitoridega oleksime saavutanud 4 kordse energia kokkuhoiu monitori töö ajal. Me aga oleme asendanud nad hoopis suuremate LCD monitoridega ja seega on monitori töö ajal saavutatav energia kokkuhoid võib-olla ainult 1,5 kordne. Kui nüüd keegi vahetas välja töötava CRT monitori uue LCD vastu, siis ei saa mingist keskkonnasäästust üldse rääkida.

Nii, et mis siis on tõeline RohelineIT? Mina ütlen, et tõeline RohelineIT on see kui me kulutame raha materiaalsete asjade asemel immateriaalsetele väärtustele. Näiteks ostes tarkvara, netiteenuseid või mobiilirakendusi. Programmeerimine, installeerimine ja adminnimine on töö mille käigus kulub väga vähe fossiilseid kütuseid ja tekib olematu kogus mürgiseid jäätmeid. Nii, et kui vähegi võimalik, siis tasub vältida asjade ostmist ja asendada see immateriaalsete (IT) teenustega.... või teatri, muusika, lapsehoiu, kino, jalutamise, arvutimänguga. Kui täna moodustavad tarkvara loomine ja IT teenused umbes 1,4% kogu maailma GDP-st, siis miks ei võiks see osakaal olla 5% või 10%?
Kas selline lootus on realistlik? Kas meie asjade ostmine võiks olulisel määral asenduda immateriaalsete ja keskkonda mitte koormavate väärtuste ostmisega? Ma oleksin selles vallas suur optimist! Ma olen kindel, et mida põlvkond edasi, seda enam väärtustatakse immateriaalseid IT teenuseid. Iga järgmine põlvkond kulutatab aina enam raha netis ja loodetavasti selle võrra vähem Hiinas tehtud plastmassist asjade peale. Lugege näiteks seda Ekspressi artiklit ja pange tähele, mida noored õhtul/öösel kodus teevad:Ohtlik nali. Ja veel! Inimene kes istub netis reguleerib ise seda mida ta vaatab ja saab tänu sellele tunduvalt väiksema reklaami rünnaku ohvriks kui õnnetu teleka vaataja. See aga on üks tähtis tegur pääsemaks välja tänasest ainult tarbimisele keskendunud ühiskonnamudelist. On ju varjamatu ja varjatud reklaam see, mis hoiab meie elu valitsevat "tööta rohkem" -> "osta rohkem" -> "tööta rohkem" ringi käimas.

RoheliseIT teemat käsitlesime pikemalt eelmisel kolmapäeval Infoühiskonna konverentsil. Minu ettekande slaide ja twitteris olnud kommentaare saab vaadata siit.
Aktiivsete rohelise mõtlemisega IT valdkonna tegijate (Anti Kuiv ja Jüri Jaakson) vedamisel on moodustamisel MTÜ kes hakkaks RoheliseIT ideed Eestis edendama läbi IT süsteemide keskkonnamõju hindamise.
Lõpuks soovitan kõigil vaadata The Story of Stuff-i.

Wednesday, March 10, 2010

Infoühiskonna konverents 2010

17.03 toimub MKM-i korraldatav infoühiskonna konverents. Ka mina astun seal üles ja räägin Rohelisest IT-st. Ma arvan, et tänasel päeval on rohelisus veel Eestis nõrk kaubamärk. Euroopas kindlasti rohkem. Võib-olla on osaliselt selle põhjus ka külm talv .... võib tunduda, et nüüd on Globaalne Soojenemine lõppenud ja võib jälle julgelt naftat ja gaasi põletama asuda.

Üks teema, mida kindlasti tahan käsitleda on valitsuste poolt õhutatav tarbimine. Minu arust on sellised uue auto ostu toetuskampaaniad, tarbimisele õhutavad reklaamikampaaniad ja maksusoodustused ning juhtide väljaöeldud üleskutsed rohkem tarbida valed. Seda esmalt keskkonna mõttes. Teisalt ka majanduslikus mõttes. Ostes ja raha kulutades ei ole veel ükski inimene ega ükski riik rikkaks saanud.

RoheliseIT põhivõlu seisneb muidugi selles, et me saame sama loodusressurssi palju efektiivsemalt kasutada. Nüüd suur küsimus on, et kas me tänu sellele kulutame vähem loodust või pigistame samast kulust rohkem asju välja?

Tuesday, March 2, 2010

Fakte

Allikas Statistikaamet
Eestis on ainult 28 IKT sektori ettevõtet kus on 100 või enam töötajat.
See on 1,7% kõigist 1683-st sektori ettevõttest.
See on aga 52% (8293/15955) IKT sektori tööjõust
ja 63% (4/6,3 miljardit EEK kvartalis) kogu sektori müügitulust.

Mälu harjutus: Nimeta need 28 ettevõtet!

2009 oli Eesti IT ettevõtete käibest ekspordi osakaal 10%. Lätis 43% ja Leedus 31%. Allikas: http://www.primeinvestment.lt/index.php/publikacijos/publications/baltic_ict_market_news__autumn_2009/1131;archive;

Monday, March 1, 2010

Jõhvi investeerimispankur ja Kilingi-Nõmme juhtimisguru

Jätkan eelmisel esmaspäeval alustatud globaliseerumise teemat.

Kuni majanduskriisini oli Eesti majanduses kasv suur ja see mõjutas paljusid siin filiaale omavaid Soome ja Rootsi firmasid jätma Eestisse ka otsustusõiguse. Põhimõte "Don't fix it if it aint broke" on väga õige ja juhul kui filiaal genereeris korralikku kasumit, siis ei olnud väga tark tema tööprotsesse muutma minna.

Paraku hea majanduskasvu aeg on läbi. Läbi on ta päris mitmeks aastaks kuna uus suur kasv on võimalik ainult läbi põhjalike muutuste tööprotsessides, tehnoloogias ja inimeste oskustes. Need on aga väga pikka aega nõudvad muudatused. Seega võib arvata, ja paljude rahvusvaheliste korporatsioonide puhul on juba ka märgata, et peakontor tahab aina enam otsuseid enda kätte võtta. Osadel juhtudel võidakse sellega minna väga spetsiifiliseks. IT süsteemide puhul näiteks kehtestatakse kesksed nõuded ja väga ranged sülearvuti haldusreeglid. Tarkvara ja võrgu profiilid reguleeritakse suurkorporatsiooni kõigi kohalike esinduste jaoks täpselt ühesugused. Kuid IT ei ole ainuke valdkond mida on kasulik keskselt reguleerida ja kindlasti ainult sellega ka ei piirduta. Näiteks ei ole ju vaja, et igas tütarettevõttes arutatakse milline peab olema müügitiimi boonusskeem või kuidas käib puhkuste planeerimine. Selle kõik saab peakontoris üks kord läbi arutada ja siis kõigile kehtestada.

Selge on see, et selline olukord on "provintsi filiaalide" jaoks paras väljakutse ja nõuab uut moodi lähenemist. Kindlasti on selline olukord väga keeruline esmatasandi ja keskastme kohalikele juhtidele. Neile, kes peavad otsuseid juurutama, aga kes ei oma mingit kokkupuudet nende otsuste tegemisele.

Kuid teisalt on selles olukorras omad võimalused. Võimalus kasutada rahvusvahelise korporatsiooni võimekusi, kaubamärki ja suhteid. Võimalus töötada koos erinevate rahvaste ja spetsialistidega.

Kindlasti ei ole mõtet globaliseerumise vastu võidelda. See oleks võrreldav masinate vastaste võitlusega 19. sajandi Inglismaal. Kuid Eestis tervikuna ja igas tütarettevõttes eraldi tasub mõelda sellele mis võiks olla kohaliku osakonna panus suures ettevõttes. Kas näiteks annab siia luua-tuua suurfirma mingi valdkonna kompetentsikeskus või arenduskeskus. Kui me seda ei tee, siis jätkub protsess Eesti ja Eesti tipp-spetsialistide jaoks ebameeldivas suunas. Kui täna tundub absurdsena mõte investeerimispankurist Jõhvis või juhtimisgurust Kilingi-Nõmmel, siis kümne aasta pärast võib juhtuda, et nende valdkondade oskusi vajatakse tunduvalt vähem ka Tartus ja Tallinnas ning tõeliselt saavad end oma ala tipp-spetsialistid rakendada peale Stockholmi, Frankfurti, Shanghaisse või Palo Altosse kolimist.....