Friday, December 26, 2008

Võlglastest

Täna oli mul mõtlemapanev kohtumine ühe alustava tarkvara firma esindajatega. Nad olid teinud mitmekuise arendusprojekti ühele hindade võrdlemisega tegelevale portaalile. Kahjuks aga hakkas klient projekti lõpus välja tooma tarkvaras igasugu puudusi ja nendele viidates ei ole valmis maksma arvet. Küsimus on kümnetes, isegi sadades tuhandetes kroonides. Alustava ettevõtte jaoks on taoline äriline tüng ilmselt suurem probleem kui juba töötavale ärile. Esiteks pole leping juristi poolt väga põhjalikult läbi töötatud, samuti puudub raha, aeg ja kogemus taoliste probleemide lahendamisel... või siis äärmisel juhul ka kahjumi alla neelamisel.

Kuidas selliseid probleeme vältida? Kas siin võiks olla võimalus OpenCoffee ümber kogunenud inimestel kogemuste vahetamisel? Vahetame vähemalt kogemust selles kuidas taolist ohtu minimeerida. Kas peaks kuidagi riik aitama? Antud juhul olid abiks ka tublid Tallinna Inkubaatori inimesed. Väga tubli neist! Kas tuleks teha mingi tünga tegijate isikute ja ettevõtete üldrahvuslik mustnimekiri?

(Riigi otsene abi oleks muidugi kohane siis küsida kui riik lõpuks võtab käendada veelgi nõrgema sotsiaalse grupi - üksikemad.)

Tuesday, December 23, 2008

Veel isiklikust bilansist

Siin väike täiendus eelmisele postitusele.

Mis on isiklikul tasandil varad, millega saab lisa teenida ehk mida võib lugeda aktivaks. Mina arvan, et aktivaks võib veel lisaks oma vabale rahale, investeeringutele ja oskustele lugeda ka:
- Enda mainet -> Ole hea ja töökas.
- Enda tutvusi -> Ole avatud ja sõbralik, aita teisi.
- Enda teadmisi -> Õpi.

Lõpuks veel ka mõte passiva kohta:
Kui kodanikul A on korter Mustamäel ja pole pangalaenu ning kodanikul B on 4 miljoniline maja Viimsis, mille eest tal tuleb veel 2 miljonit pangalaenu maksta, siis kodanik A on tegelikult rikkam! Kodanik B võib küll väita, et tal on 2 miljoni krooni eest vara, aga see on vale arusaam. See vara on täiesti mitte likviidne ja seega finantsiliselt kasutu. Küll, aga on kodanikul B 2 miljonit krooni kohustusi, mille võrra ta ongi kodanikust A halvemas seisus.
(Autode puhul on see kõik veel palju hullem, sest erinevalt kinnisvarast nende väärtus ka reaalselt haihtub.) Nii, et majanduslikult kõige halvem otsus on osta laenu raha eest kallis auto. :-)

Monday, December 22, 2008

Kinnisvara kus sa ise elad ja auto millega sa ise sõidad on finantsKOHUSTUSED


Mis on suurim takistus Eesti alustavale ettevõtlusele? Riigimaksud? Vähesed toetused? Halb infrastruktuur? Vähene riskikapital? Kõik need ka, aga arvatavasti suurim probleem on mujal. Suurimaks probleemiks on .... meie tublimate tegijate isiklikud võlakohustused. Kodulaenud, autolaenud, krediitkaardilaenud. Kui me satume mõne hea äriidee peale, siis... me ei saa seda teostada, sest järgmine liising vaja maksta, korteri üür vaja tasuda, auto vaja maksta.

Kas olete mõelnud, et miks nii on juhtunud? Lugesin hiljuti Robert T. Kiyosaki ja Sharon L. Lechteri raamatut "Rikas isa, vaene isa" ja seal oli väga huvitavalt lahti seletatud kuidas me sellisesse laenu-töö-oravarattasse koos kogu Lääne-Euroopa ja USA keskklassiga sattusime. Me tegime vea ja arvasime, et meie kodu ja meie asjad on meie personaalsed aktivad. Et võtame laenu, ostame endale asju ja suurendame sellega enda bilanssi ja enda tuluteenimise võimet. Kahjuks see aga nii ei ole. Kõik meie isiklikuks tarbeks ostetud asjade laenud on meie kohustused - nad muudavad igasuguse ettevõtluse alustamise kordades keerulisemaks. Me ju teame, et iga kuu alguses ootavad Swed, SEB, Nordea, Sampo meilt oma. Lisaks tähendavad suurem kodu ning suurem auto ka suuremaid kommunaal ja muid püsikulusid, suuremaid kindlustusmakseid. Teiselt poolt - suurem kodu ja suurem auto - ei too meile mitte midagi rohkem sisse.

Kogu Eesti välisvõlg on kasvanud aastast 2003-2008 kolmekordseks. Jumal tänatud, et praeguseks on kasv peatunud ja finantsiliselt eriti kahjulik autode ostmine kordades vähenenud.

Mõned nõuanded isiklikuks finantsarvestuseks:
- Aktiva poolele saab arvestada ainult varasid, mis toovad tulusid.
- Kõik varad, mis on isiklikuks tarbeks tuleb kajastada bilansiväliselt ehk nemad tulutootmises ei osale.
- Kõik laenud - ka bilansiväliste kirjete omad - tuleb aga kajastada passivas.
- Seega enamike inimeste puhul on ainsaks aktiva komponendiks immateriaalne vara ndi teadmiste, töökuse, oskuste, aususe ja tubliduse näol.
- Haridusse tehtud investeeringud on väga head - suurendavad aktivat ehk tulude tootmise võimekust.
- Säästmine on hea - suurendab samuti aktivat ehk tulude tootmise võimekust.

Aga kõik ei ole ju kadunud. Küll need laenud millalgi makstud saab. Peaasi, et uut ära enam võta. :-) Ka on paljud meie tublid keskklassi inimesed jõudnud nii kaugele, et on oma laenu eest ostetud kodus remondi ära teinud ja saavad nüüd pahteldamise asemel õhtuti internetist tarkusi ammutada... ja võib-olla varsti ka mõne targa mõtte najal tegusid tegema hakata.

Nii, et head personaalse bilansi ja kasumiaruande koostamist! Minul on jäänud 3,5 aastat kodulaenu-oravaratast ja pärast selle maksmist ma küll mõnda aega kolida ei viitsi. :-)

Saturday, December 6, 2008

Ettevõtja palk, Ekspress, TV3.... ehk kuidas Uus Vedur käima lüüa!

Idee nimega Ettevõtja palk mille ma veebruarikuus siia blogisse kirjutasin ja mille koos pikema esseega Toivo Tänavsuu Uue veduri konkursile saatsin .... osutus edukaks. :-) Idee mainiti ära Ekspressis ja käisin rääkimas sellest ka Mihkel Raua Õhtuses Ekspressis. Lisaks minu ja Reigo Lehtla ägedatele majanduse päästmise ideedele olid saates veel teemadeks perevägivald, alasti uudised ja mereröövlid. Njah, aga meedia kolletumine ei ole minu teema.

Igatahes olen saanud väga palju positiivset tagasisidet Ettevõtja palga idee kohta. Suured tänud kõigile! Kuid kuigi idee on paljudele meeldinud on jäänud üles küsimus, et kuidas seda ikka realiseerida. Kuidas teha nii, et raha lihtsalt tasku ei panda ja et ettevõtja palgast mingi petuskeem ei tekiks. Eks nagu ka uue äri alustamisel nii ka selle idee puhul on teostus vaat et isegi olulisem kui idee ise ja seega tuleb see teostus hoolikalt läbi mõelda. Aga mul on ka lahendus välja pakkuda! Päris hea lahendus. :-) Teeme Ettevõtja palga jagamise konkursi korras! Seletan kohe täpsemalt!

Iga aasta korraldatakse Eestis Ajujahi nimelist konkurssi: http://ajujaht.delfi.ee/. Ajujahi konkursil saavad osaleda noored oma ideedega mida hindab zürii. Zürii kus on auväärt tegijad ja juhid Eesti edukatest ettevõtetest. Näiteks see aasta juhib züriid Avo Kokk. Eks täpsemalt loe konkursist, ideedest ja konkursi käigust Ajujahi lehelt, aga konkursi tulemus on see, et zürii valib parima idee välja, ta saab miljon krooni ja abi idee edasisel käivitamisel.

Minu arvates oleks hea mõte kui kas Ajujahi kõrvale või siis Ajujaht ise muuta tõsisemaks tegevuseks. Kui senini on ta olnud selline noortele tudengitele pool hobikorras üritus, siis võiks talle seada tõsisema eesmärgi - ei rohkem ega vähem kui leida need meie majanduse jaoks puudu olevad Nokiad. Seaks talle eemärgiks luua uusi tugevaid tehnoloogiaettevõtteid.

Kuidas? Sarnaselt praegusele toimuks ideede valik professionaalides koosneva zürii poolt, aga valitaks välja mitte üks vaid näiteks kümme või 50 parimat ja neile tegijatele antaks siis "Ettevõtja palka" 6 kuuks või aastaks. Mõte oleks ühendada kogu Eesti ühiskond. Ühendada nii riigi kui eraettevõtjate ponnistused ja teadmised ning luua meile iga aasta 3 uut Webmediat, Skype-i ja MicroLinki.

Sedasi saaksime me vältida "Ettevõtja palga" kurjasti kasutamise ohtu, sest kõigil tegijatel oleks pidevalt positiivne (meedia) tähelepanu. Oleks au asi öelda, "ma võitsin Ajujahi ja annan nüüd endast 110%-i, et ise enda ja kogu riigi põli paremaks teha". Kui palgasaaja osutub loruks, siis teaksid seda kõik tema sõbrad, kolleegid ja tulevased tööandjad.

Sedasi saaksime me toetada parimaid ideid, sest ideede vahel teeks valiku Eesti kogenud ettevõtjate ja riigiametnike paremik, mitte ei oleks otsuse tegemine üksiku bürokraadi teha.

Sedasi saaksime me tegijateks parimad tegijad, sest oleks au asi konkursil osaleda ja lisaks antaks ka võimalus oma idee reaalselt ellu viia, mitte ei peaks idee teostamiseks enda perekonda ühikasse kolima.