Thursday, December 20, 2007

Tööjõuturul on masinatel inimeste ees kohatud eelised!

Kas ei ole ebaõiglane, et masina töö pealt ei pea maksma tulumaksu, sotsmaksu, töötuskindlustust ja pensionifondi? Töö on ju töö ja miks masina tehtud tööd peaks käsitlema teisiti kui inimese tehtut? Miks seame inimesed võrreldes masinatega ebavõrdsesse seisu tööjõuturul? Peale maksude peab inimeste puhul veel täitma kõiksugu norme: tervisekontroll, koondamistasud.... Kas ei ole see seadusandlus pärit kõik 20. sajandi algusest kus masinad veel ei konkureerinud inimestega kõigil võimalikel elualadel?

Või päris vist siiski mitte. Sotsiaalmaksu võiks käsitleda kui inimese hoolduskulu, pensionifond ja töötukindlustus on ainult inimestega seotud.... Ainult tulumaks on selline kohatu maks, mis ei tulene inimese ja masina erinevuse spetsiifikast ja peaks olema inimtöö ja masina töö puhul võrdne. Näiteks 0.

Minu ettepanekud:
- Asendada tulumaks teiste maksudega.
- Teha kõik maksud töötajale nähtavaks. Palgatõendile kirjutada, et tööandja maksis välja x kr ja sellest läks riigile.... Ma vean kihla, et enamik inimesi üldse ei teagi, et iga nende saadud 100 kr pealt saab riik 33 kr sotsiaalmaksu. Nii läheks poliitprogrammid õigesse fookusesse. Tulumaksu vähendamise kõrval oleks popp ka teisi makse alandada.

Tuesday, December 18, 2007

Kas selliseid komme me tahtsimegi?

Väga aktuaalne teema jõulude ja aastavahetuse paiku. Kalev võiks teha "EMT-d" ja kuulata klientide arvamust. Me tahame:
- Et kommi saaks paberist kätte ühe käega
- Et komm oleks nii suur nagu vanasti
- Et paber ei oleks 10 000 aastat säilivast naftast tehtud materjalist.

Wednesday, December 5, 2007

Haabersti risti sündroom

Haabersti ringtee oleks pidanud juba ammu ümber ehitama valgusfooridega ristteeks...., aga seda ei tehtud. Ei tehtud seepärast, et millalgi otsustati, et tegelikult oleks targem sinna rajada mitme miljardi eest mitmetasandiline risttee. Raha aga ei ole siiamaani, ei paista teda ka kuskilt ja seetõttu kõik seisab. Kui mõni ummikus istuja või judoklubi omanik ajalehes protestib, siis on otsustajatel hea viidata, et midagi ei ole mõtet teha, sest tulevikus rajatava mitmetasandiline risttee ehitamise käigus lammutataks praegune ehituse ära.

Sarnase nähtuse otsa komistame me tihti ka tööl. Kuskil taamal kumab mingi suur projekt või arendus, mis parendab suure hulga muresid, muudab tööprotsessid õigeks, arendab välja head ja uhked infosüsteemid. Kõik räägivad sellest ja loodavad sellele. Mis aga paha on on see, et seetõttu hoitakse kinni väiksemaid arendusi selles samas valdkonnas.... neid ei ole ju mõtet teha, sest suur arendus tuleb ja teeb kõik heaks.

Minu kogemus näitab, et enamikel juhtudel "Suurest arendusest" ainult räägitakse, ta on liiga kallis, töömahukas, aeganõudev ja keeruline, et keegi julgeks teda ette võtta. Kui ta siiski on ette võetud, siis tema tulemus ei ole see, mida temalt loodeti.

Nii, et tehkem väikesi arendusi! Suurt arendust nii kui nii ei tule ja kui ka peaks tulema, siis on lihtne seal ära kasutada vahepeal tehtud väikeseid arendusi.

Ärme jää terveks eluks ringtee järjekorda ummikusse seisma.